Valitsuse RSS - s�jahaud Tallinnas

Kaitseminister: Me oleme t�itnud oma kohuse ja andnud s�duritele viimase puhkepaiga

Tue, 03 Jul 2007 15:28:00 +0300

T�na toimus Kaitsev�e kalmistul T�nism�elt v�ljakaevatute s�ilmete �mbermatmistseremoonia. Kalmistule maeti kaheksa kirstu T�nism�elt v�lja kaevatud n�ukogude s�jav�elaste p�rmudega.

Hauak��pa juures lugesid hingepalve kaitsev�e kaplanid: major Taavi Laanepere Eesti Evangeelsest Luteriusu kirikust ning kapten Aivar Sarapik Konstantinoopoli patriarhaadile alluvast Eesti Apostlik-�igeusu Kirikust.

Seej�rel paigutati hauale nimetahvel hukkunud kaitsev�elaste isikuandmetega. Eesti riigi poolt asetasid hauale p�rjad kaitseminister Jaak Aaviksoo, rahvastikuminister Urve Palo ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma.

Kohal oli diplomaatiline korpus, Eestis resideeruvad kaitseata�eed, s�javeteranide organisatsioonide esindajad, Tallinna Linnavalitsus, Eesti S�jahaudade Hoolde Liit, S�jahaudade Komisjon ja Eesti Punane Rist.

P�rast tseremooniat tegi kaitseminister Jaak Aaviksoo avalduse pressile:

"T�na j�udsid siia ka nende kaheksa langenud punaarmee langenu maised j��nused, kes ootasid seda p�eva enam kui 60 aastat. Loodame, et see on nende viimane puhkepaik. Ja meil on t�na hea meel ka selle �le, et neid ei saa enam kasutada provokatsioonides iseseisva Eesti Vabariigi vastu. Me oleme t�itnud oma kohuse ja andnud s�duritele selle viimase puhkepaiga.”

"Ometigi m�tleme me t�na mitte ainult nende m�lestusele, vaid k�ikide neile, kes Teises ilmas�jas langesid. Kahjuks ei ole t�naseks p�evaks mitte k�ik j�udnud kalmistumulda, vaid lebavad nimetutes haudades Moskva, K�ningsbergi, Kalingradi ja Berliini vahel. Tahaks t�na loota, et tuleb p�ev, kui k�ik langenud leiavad viimse rahupaiga p�hitsetud mullas. Loodame v�ga, et meil �nnestub l�himal ajal j�tkata l�bir��kimisi S�jahaudade Kaitse lepingu �le Vene F�deratsiooniga. Igavene m�lestus k�ikidele langenutele.”

S�ilmete ja kirstude juurde paigutati s�ilmete identifitseerimist v�imaldavad, neile v�ljakaevamiste ajal antud koodid. Koodid on seotud s�ilmete DNA-profiilidega, mida s�ilitatakse arhiivis. Koodid on kantud Eesti kaitsev�es kasutatavale identifitseerimiskoodi �etoonile ja on valmistatud roostevabast terasest.

Ajutisele m�lestustahvlile on kirillitsas kirjutatud kaheksa s�jav�elase nimed, kelle omaksed ei ole seni v�lja ilmunud.

Tahvlile on kirjutatud j�rgmised nimed: polkovnik Kolesnikov K. P., alampolkovnik Kotelnikov I., alampolkovnik Kulikov M. P., major Kuznetsov V. I., leitnant Lukanov I. M., kapten Serkov I. S., seersant Dav�dov V. I. ja reamees Belov D. A.

Kirstude paigutus fikseeriti kohtuekspertiisib�roo abiga ning iga kirstu t�pne asukoht kalmistul m�rgitakse kaardile.

Eesti on omastele �le andnud kapten Aleksei Brjantsevi, leitnant Vassili Volkovi ning meditsiiniteenistuse vanema Jelena Var�avskaja p�rmu.

Vanemseersant Stepan Hapikalo kahele Ukrainas elavale meessoost sugulasele tehtud DNA-eelanal��si tulemus langes kokku Eesti poolt Ukrainale edastatud �he T�nism�ele maetud N�ukogude s�jav�elase DNA-profiiliga. Hapikalo sugulastele on esitatud kutse tulla Eestisse l�plikku DNA v�rdlus- ja kontrollanal��si tegema.

�mbermatmistseremoonial tehtud fotod asuvad aadressil: http://www.valitsus.ee/brf/?id=291099

�levaade T�nism�ele maetud s�ilmetest

Tue, 03 Jul 2007 15:28:00 +0300

T�nism�ele maetud N�ukogude s�jav�elaste s�ilmete v�ljakaevamiste eelt��d algasid 26. aprillil ning l�ppesid 2. mail. T�nism�elt v�lja kaevatud s�ilmed maetakse �mber 3. juulil Tallinnas Filtri teel asuvale Kaitsev�e kalmistule pronksist hauat�hise juurde.

T�nism�elt leiti v�ljakaevamiste k�igus 12 h�sti s�ilinud kirstu, milles Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisib�roo andmetel olid 12 t�iskasvanu s�ilmed. Vastavalt kirstudest leitud luustike p�hjal tehtud DNA-anal��sile on tegu �he naissoost ja 11 meessoost isiku s�ilmetega. K�ik 12 on maetud �hel ajal.

Leitud kirstude v�rdlemine olemasoleva ajaloolise fotomaterjaliga v�imaldab pidada T�nism�elt v�ljakaevatud s�ilmeid identseteks 1945. aastal sinna maetud isikutega. Seega on olemas piisav alus eeldada, et T�nism�ele maetud kuulusid mullu v�lisministeeriumi tellimusel valminud ajaloolise �iendi andmetel 1945. aastal T�nism�ele maetud 12 isiku hulka. Nimetatud �iend toob �ra ka nimekirja t�en�olistest maetutest.

Eesti riik on alati v�ljendanud selget huvi �mbermaetavate isikute t�psest identifitseerimisest. Selleks anti k�igi maetute DNA-profiilid on �le antud Venemaa ja Ukraina saatkondadele Tallinnas. S�ilmete l�plikuks tuvastamiseks on vaja v�rdlusmaterjali bioloogiliste l�hisugulaste DNA-proovide n�ol. Sugulaste leidmiseks ja maetute tuvastamiseks soovib Eesti Venemaalt ja Ukraina kuni kahe l�hisugulase DNA-profiili �he maetu kohta. Eesti riik kattis nende DNA-profiilide v�rdluse- ja kontrollanal��si kulud.

Eesti Punane Rist on vahetanud asjakohast informatsiooni Vene ja Ukraina Punase Ristiga.
Eesti on seni sugulastele �le andnud kolme T�nism�elt v�lja kaevatud N�ukogude s�jav�elase p�rmud.
Kapten Aleksei Brjantsevi p�rm oli esimene T�nism�elt v�lja kaevatud 12 N�ukogude s�jav�elase s�ilmetest, mis Eesti omastele �le andis. Brjantsevi poja ja pojat�tre DNA-proov t�estas nende sugulust T�nism�ele maetud kapten Brjantseviga. Kapten Brjantsevi s�ilmed maeti �mber 15. juunil Venemaal Rostovi oblastis Gukovosse.

N�ukogude armee leitnandi Vassili Volkovi �e Tatjana Volkova Eestis antud DNA v�rdlusproov t�estas tema sugulust. Volkovi s�ilmed anti tema �ele �le 21. juunil.

T�nism�elt v�lja kaevatud N�ukogude armee leitnandi Vassili Volkovi p�rm maeti �mber 26. juunil Venemaal, Tveri oblastis asuva Ka�ini linna keskmes paikneva II maailmas�jas langenute memoriaali k�rvale.

DNA v�rdlusproov t�estas meditsiiniteenistuse vanema Jelena Var�avskaja sugulust Vladimir Parnesega, kes on Var�avskaja n�bu. Var�avskaja s�ilmed anti Parnesele �le 28. juunil.

29. juunil tuvastati DNA-profiilide eelanal��siga neljas T�nism�ele maetud N�ukogude s�jav�elane. Vanemseersant Stepan Hapikalo kahele Ukrainas elavale meessoost sugulasele tehtud DNA-eelanal��si tulemus langes kokku Eesti poolt Ukraina saatkonnale edastatud �he T�nism�ele maetud n�ukogude s�jav�elase DNA-profiiliga.

Hapikalo sugulastele on esitatud kutse tulla Eestisse esimesel v�imalusel l�plikku DNA v�rdlus- ja kontrollanal��si tegema. Seet�ttu ei maeta Hapikalo s�ilmeid 3. juulil Kaitsev�e kalmistule, mil toimub �lej��nud kaheksa T�nism�elt v�lja kaevatud N�ukogude s�jav�elaste p�rmude �mbermatmine.

�mbermatmistseremoonia kava 3. juulil

Mon, 02 Jul 2007 18:04:00 +0300

T�nism�elt v�ljakaevatute s�ilmete �mbermatmistseremoonia toimub Tallinna kaitsev�e kalmistul 3. juulil kell 11.00.

Tseremoonial osalevad kaitseminister Jaak Aaviksoo, rahvastikuminister Urve Palo ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma.

Kutsutud on ka diplomaatiline korpus, Eestis resideeruvad kaitseata�eed, s�javeteranide organisatsioonid, Tallinna Linnavalitsus, Eesti S�jahaudade Hoolde Liit, S�jahaudade Komisjon ja Eesti Punane Rist.

K�laliste sissep��su aluseks on �mbermatmistseremoonia kutse.

Kaitsev�e kalmistul toimub ligikaudu 1-tunnine s�jav�eline tseremoonia.

Eesti riik on sugulastele �le andnud kolme T�nism�elt v�lja kaevatud s�jav�elase p�rmud.

Vanemseersant Stepan Hapikalo kahele Ukrainas elavale meessoost sugulasele tehtud DNA-eelanal��si tulemus langes kokku Eesti poolt Ukrainale edastatud �he T�nism�ele maetud n�ukogude s�jav�elase DNA-profiiliga. Hapikalo sugulastele on esitatud kutse tulla Eestisse l�plikku DNA v�rdlus- ja kontrollanal��si tegema, kuid millal Hapikalo sugulased Eestisse saabuva, ei ole veel selge.

�mbermatmisele tuleb kaheksa kirstu. S�ilmete juurde ja kirstudele on paigutatud s�ilmete idenitfitseerimist v�imaldavad, neile v�ljakaevamiste k�igus omistatud koodid. Koodid on seotud arhiivis s�ilitatavate s�ilmete DNA profiilidega. Koodid on kantud eesti kaitsev�es kasutatavale identfitseerimiskoodi �etoonile ja on valmistatud roostevaba terasest.

Haudadele asetatakse ajutine m�lestustahvel, millele on kantud kirillitsas kaheksa s�jav�elase nimed, kelle omaksed ei ole seni v�lja ilmunud.

Kirstude paigutus fikseeritakse kohtuekspertiisib�roo professionaali abiga ning iga kirstu t�pne asukoht kalmistul m�rgitakse kaardile.

Tseremoonia l�ppedes teeb kaitseminister pressile l�hikese avalduse eesti keeles, vajadusel ka inglise ja vene keeles.

K�simustele vastavad kaitsev�e kalmistu v�ravas ajakirjanikele kaitseministeeriumi juures asuva s�jahaudade komisjoni esimees Jaan Tross ja kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Madis Mikko.

T�helepanu toimetused! Akrediteeringu saanud ajakirjanike nimekiri asub v�ravas ja kontrollitakse pressi saabumisel �le. Pressil palume kohal olla hiljemalt 10.30.

Kava:

10.30.-10.55 k�laliste ja pressi vastuv�tmine. K�lalised ja press juhatatakse kaitseministeeriumi esindajate poolt haljasalale, mis j��b m�lestussambast paremale. Press j��b vasakpoolsele killustikuga kaetud alale kenotaafide ja haua vahel.

Tseremoonia algus kell 11.00.

Toimub kirstude �nnistamine ja hauda s�ngitamise palve.

Kirstud lasktakse hauda.

Kolm peot�it mulda kaitsev�e kaplanitelt.

Toimub haua kinni ajamine, k��pa kujundamine ja katmine kuuseokstega.

Orkestri muusika.

Hingepalve.

Nimetahvel asetatakse hauale.

P�rjad asetatakse monumendi ette.

Orkestri muusika.

Tseremoonia l�pp, k�lalised lahkuvad.

KAITSEMINISTEERIUM
Sakala 1, 15094 Tallinn
Avalike suhete osakond
Tel: 7170 078; 533 02328
E-post: press@kmin.ee

�mbermatmistseremoonia toimub 3. juulil algusega kell 11.00

Mon, 02 Jul 2007 18:09:00 +0300

T�nism�elt v�ljakaevatute s�ilmete �mbermatmistseremoonia toimub Tallinna kaitsev�e kalmistul 3.juulil kell 11.00. Tseremoonial osalevad kaitseminister Jaak Aaviksoo, rahvastikuminister Urve Palo ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma.

Meeldetuletuseks toimetustele!

On alanud ajakirjanike akrediteerimine T�nism�elt v�ljakaevatute s�ilmete �mbermatmistseremooniale.

Akrediteerimisavaldus saata palun aadressil press@kmin.ee v�i meeli.hunt@kmin.ee

Avaldusele m�rkida perekonnanimi, eesnimi, s�nniaeg, isikutt�endav dokument, agentuur v�i v�ljaanne, kus ajakirjanik t��tab, t��koha aadress Eestis v�i v�lismaal, telefon, e-post. Agentuuri v�i v�ljaande aadress, telefon ja e-post kodumaal.

T�iendav info: 7170078, 533 02328 v�i 7170024, 501 2420.

Kaitseministeeriumi juurde moodustati �mbermatmistseremoonia komisjon

Fri, 29 Jun 2007 18:52:00 +0300

Kaitseminister Jaak Aaviksoo moodustas kaitseministeeriumi juurde komisjoni, mille �lesandeks on T�nism�elt leitud s�ilmete �mbermatmistseremoonia ettevalmistamise ja korraldamise koordineerimine.

Komisjoni esimeheks m��ras minister Jaan Trossi, kes on S�jahaudade komisjoni esimees ja liikmeteks Kaitseministeeriumi, V�lisministeeriumi ja Kaitsej�udude Peastaabi ametnikud.

Kaitseministeeriumi komisjon otsustas, et T�nism�elt leitud s�ilmete �mbermatmistseremoonia toimub Tallinnas, 3.juulil 2007.

Eesti on huvitatud koost��st Vene F�deratsiooni Suursaatkonnaga Tallinnas selle nimel, et Venemaal elavad �mbermaetavate l�hisugulased saaksid osaleda �mbermatmistseremoonial ja s�ilmete identifitseerimises.

Eesti katab iga lahkunu p�rmu kohta kuni kahe l�hisugulase matusele saabumise kulud.

Kaitsev�e kalmistul algasid 23. mail ehitust��d

Mon, 11 Jun 2007 22:04:00 +0300

Kaitsev�e kalmistul algasid 23. mail paekivist m��ritise ehitust��d. Kivim��ritis hakkab asuma 30. aprillil kalmistule paigutatud pronksist monumendi taga.

Ehitatav m��ritis sobitatakse Kaitsev�e kalmistule parimal viisil, v�ttes arvesse sealset �mbritsevat milj��d ning monumendi asukohta piiritleva platsi paebarj��ri ja k�rghaljastust. Antud seisukohale j�udis 18. mail koos olnud s�jahaudade komisjon.

Hauat�hise ehitamiseks tuleb hauaplatsile kaevata vundamendis�vend, valada raudbetoon plaatvundament, laduda FIBO-plokist karkass armatuurv�rgul ning katta klombitud peakiviga. Ehitusekspertide palvel paigutatakse hauat�hise pronksist monument k�rvalolevale platsile, ettevalmistatud ajutisele lisavundamendile.

Kuna vundament rajatakse peenliivale, v�tavad geoloogid enne t��de algust pinnaseproovid, et veenduda, millised pinnasekihid j��vad t�pselt seina vundamendi alla ja kui s�gaval on kandev pinnasekiht.

Plaanitud vundamendis�vendi kaevamine toimub kandva pinnasekihini, kaevamisel tekkinud liigne pinnas veetakse �ra. T��tsoonis j�rgitakse k�iki ohutustehnikan�udeid.

T��de teostamise ajaks kalmistul piiratakse mehhanismide t��tsoon 300 jm ulatuses 2 m k�rguse teisaldatava v�rkpiirdega.

T��de l�pp on planeeritud juuni teisel poolel.

KAITSEMINISTEERIUMI AVALIKE SUHETE OSAKOND
717 00 78
press@kmin.ee

Kaitseministeeriumis toimus s�jahaudade uue komisjoni koosolek

Wed, 23 May 2007 13:56:00 +0300

Reedel, 18. mail, toimus kaitseministeeriumis s�jahaudade komisjoni koosolek. P�evakorras oli uue komisjoni ja komisjoni esimehe valimine, II maailmas�jas langenute hauat�hise taastamise projekti arutelu ja v�imalike tulevaste matmispaikade arutelu.

Komisjoni esimeheks valiti Jaan Tross ja uueks liikmeks Kairi �un (Justiitsministeerium).

Komisjoni esimees Jaan Tross peab oma esmaseks �lesandeks eelk�ige kaitsev�e kalmistu taastamist. "S�jahaudade komisjoni k�ige t�htsam �lesanne on l�hiaastatel Tallinna kaitsev�e kalmistu taastamine. Eesti s�durite ja ohvitseride, sadade Vabaduss�jas langenute hauad on t�naseni korrastamata ja t�histamata," m�rkis Jaan Tross. Ta j�tkas: "Me ei tohi nende meeste v�itlust unustada ning t�na saab meie t�nu olla eelk�ige nende m�lestuse v��rikas j��dvustamine."

II maailmas�jas langenute hauat�hise projekti arutelul peeti oluliseks taastada kivim��r monumendi taga asukohale sobivas proportsioonis.

Kolmanda p�evakorrapunktina toimus v�imalike tulevaste matmispaikade ja Kaitsev�e kalmistu kasutamise arutelu.

Komisjoni liikmed leidsid �hiselt, et luba matmiseks Kaitsev�e kalmistule ei saa anda neile s�jav�elastele, kes ei ole olnud seotud Eesti kaitsev�ega. Erandid vaatab komisjon edaspidi �ksikult l�bi ja seej�rel langetatakse otsus.

T�nism�elt leitud s�ilmete uurimine j�udis l�pule

Mon, 21 May 2007 11:54:00 +0300

Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisi B�roo on t�naseks l�petanud s�ilmete uurimise. T�nism�elt leiti 12 t�iskasvanud isiku s�ilmed. DNA-anal��si alusel kuuluvad �hed s�ilmed naissoost ja 11 s�ilmed meessoost isikule. K�ik 12 isikut on maetud �hel ajal.

Maetute asendi ja hauamanuste v�rdlemine olemasoleva ajaloolise fotomaterjaliga v�imaldab pidada T�nism�el ekshumeeritud s�ilmeid identseteks 1945. aastal sealsamas maetutega. Seega on olemas piisav alus eeldada, et T�nism�ele maetud isikud kuulusid nende, V�lisministeeriumi tellimusel 2006. aastal valminud ajaloolise �iendi andmetel 1945. aastal T�nism�ele maetud 12 isiku hulka, kelle kohta on samas �iendis �ra toodud 14 enimt�en�olist nime.

Vene F�deratsiooni suursaatkonnale Tallinnas on �le antud k�igi 12 isiku DNA profiilid.

Kohtuarstliku Ekspertiisi B�roole ei ole t�naks laekunud �htegi tuvastamise soovi v�imalikelt omastelt Eestis. V�lisministeerium on palunud Vene F�deratsiooni saatkonnal informeerida Eesti poolt v�imalikest l�hisugulastest Venemaal hiljemalt 7. juuniks.

�htegi konkreetset l�hisugulase avaldust ei ole t�naseks laekunud ka Eesti Punasesse Risti. Samas on Eesti Punasel Ristil olnud kontakt kahe oletatava l�hisugulasega Arhangelskist.

Eesti Punane Rist on olnud kontaktis Vene ja Ukraina Punase Risti organisatsioonidega ning vahetanud nendega asjakohast informatsiooni.

Eesti on huvitatud �mbermaetavate isikute t�psest identifitseerimisest. S�ilmete l�plikuks tuvastamiseks on vaja v�rdlusmaterjali bioloogiliste l�hisugulaste DNA proovide n�ol. Selleks soovib Eesti Venemaalt kahe l�hisugulase DNA profiili �he p�rmu kohta. Eesti katab nende DNA profiilide v�rdluse- ja kontrollanal��si kulud Eestis.

Samuti kaetakse Eestis elavate v�imalike l�hisugulaste asjakohased DNA proovide anal��side kulud Eestis. Eestis elavatel isikutel tuleb t�psema info saamiseks p��rduda Eesti Punasesse Risti.

Kogu infot Venemaal elavate l�hisugulaste kohta ootab v�lisministeerium Vene F�deratsiooni Tallinna saatkonna kaudu.

V�LISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
6 377 654
50 94 645
pressitalitus@mfa.ee

KAITSEMINISTEERIUMI AVALIKE SUHETE OSAKOND
717 00 78
press@kmin.ee

�levaade aktuaalsetest teemadest 8. mai 2007 seisuga

Fri, 18 May 2007 17:20:00 +0300

Avalik kord

Tallinnas ja Harjumaal on 11. maini keelatud avalike koosolekute pidamine. Politsei ei tee takistusi lillede asetamisele v�i muul rahumeelsel viisil Teises maailmas�jas langenute m�lestamisele. K�ll aga ei tohi m�lestamisega kaasneda avalikke koosolekuid, vaenu �hutamist v�i muid avaliku korra rikkumisi.

S�ilmete tuvastamine

7. mail andis v�lisministeerium Vene F�deratsiooni suursaadikule Nikolai Uspenskile �le noodi, millega Vene poolt teavitati T�nism�el leitud s�ilmetest. Suure t�en�osusega kuuluvad need n�ukogude armee s�jav�elastele. V�lisministeerium saadab sarnase sisuga noodi ka Ukrainale.
Eesti kohtuarstlikust ekspertiisib�roo uurimustulemused n�itavad, et T�nism�ele on maetud 12 t�iskasvanud isiku s�ilmed. V�lise vaatluse p�hjal on v�hemalt 9 maetut mehed, l�plikud andmed saame p�rast DNA anal��si tulemuste selgumist.
V�lisministeerium palus Vene saatkonnal informeerida Eesti poolt hiljemalt 7. juuniks l�hisugulastest, kes soovivad osaleda �mbermatmistseremoonial, et seda oleks v�imalik tseremoonia korraldamisel arvestada. Kahe l�hisugulase matusele saabumise kulud katab Eesti. S�ilmete �mbermatmine Kaitsev�e kalmistule Tallinnas Filtri teel on planeeritud k�esoleva aasta juuni teise poolde.
Kogu infot Venemaal elavate l�hisugulaste kohta ootab v�lisministeerium Vene F�deratsiooni Tallinna saatkonna kaudu. Eestis elavatel isikutel p��rduda t�psema info saamiseks Eesti Punasesse Risti.

Valitsus asetas p�rja tundmatu s�duri m�lestusm�rgile Kaitsev�e kalmistul

Wed, 09 May 2007 15:35:00 +0300

Tallinn, 8. mai 2007 – Vabariigi Valitsuse liikmed ja Eestis resideerivate v�lisesinduste diplomaadid m�lestasid Teise maailmas�ja ohvreid p�rja asetamisega tundmatu s�duri m�lestusm�rgile Kaitsev�e kalmistul Tallinnas.

M�lestustseremooniast v�tsid osa peaminister Andrus Ansip, rahvastikuminister Urve Palo ja kaitseminister Jaak Aaviksoo. �ritusel osales ligi paarik�mmend Eestis resideerivat v�lisriigi suursaadikut ja diplomaatilist esindajat. Veerand tundi kestnud tseremoonial k�nesid ei peetud.

1887. aastal asutatud Kaitsev�e kalmistule Tallinnas hakati matma Tsaari-Venemaa armee hukkunuid. Saksa okupatsiooni ajal 1918 maeti kalmistule Saksa s�dureid. Vabaduss�ja ajal ja kuni Teise maailmas�jani maeti Kaitsev�e kalmistule eestlastest s�dureid. Kaitsev�e kalmistul puhkavad ka Vabaduss�jas langenud Suurbritannia s�durid. N�ukogude okupatsiooni ajal h�vitas toonane v�im sadu haudu, mida on t�naseks taastama hakatud.

Vabariigi Valitsuse poolt Teise maailmas�ja l�pu t�histamise �ritused said t�na hommikul alguse Kloogal p�rja asetamisega holokausti m�lestusm�rgile, m�istes niiviisi hukka k�igi nende tegevuse, kes panid Eestis toime inimsusevastaseid kuritegusid ja massirepressioone.

8. mai �ritused j�tkuvad p�rja asetamisega Eesti kaitselahingutest osa v�tnud v�eosade m�lestusv�ljakule Maarjam�el.

Eesti andis Venemaale �le noodi T�nism�el v�lja kaevatud s�ilmete kohta

Tue, 08 May 2007 11:50:00 +0300

Esmasp�eval, 7. mail andis v�lisministeerium Vene F�deratsiooni suursaadikule Nikolai Uspenskile �le noodi, millega Vene poolt teavitati T�nism�el leitud s�ilmetest, mis suure t�en�osusega kuuluvad N�ukogude armee s�jav�elastele.

Eesti Kohtuarstlikust Ekspertiisib�roost antud uurimustulemustest selgub, et T�nism�ele on maetud 12 t�iskasvanud isiku s�ilmed. 9 isiku puhul v�ib v�lise vaatluse p�hjal kinnitada, et tegemist on meessoost isikutega. Kinnituse ja t�psustused saab edastada DNA anal��si tulemuste selgumisel.

V�lisministeerium palus Vene saatkonnal informeerida Eesti poolt hiljemalt 7. juuniks l�hisugulastest, kes soovivad osaleda �mbermatmistseremoonial, et seda oleks v�imalik tseremoonia korraldamisel arvestada. Kahe l�hisugulase p�rmu kohta matusele saabumise kulud katab Eesti. S�ilmete �mbermatmine Kaitsev�e kalmistule Tallinnas Filtri teel on planeeritud k�esoleva aasta juuni teise poolde.

Eesti kinnitas, et on huvitatud �mbermaetavate isikute t�psest identifitseerimisest. S�ilmete l�plikuks tuvastamiseks on vaja v�rdlusmaterjali bioloogiliste l�hisugulaste DNA proovide n�ol. Selleks soovib Eesti Venemaalt kahe l�hisugulase DNA profiili �he p�rmu kohta. Eesti katab nende DNA profiilide v�rdluse- ja kontrollanal��si kulud Eestis.

Veel kaetakse Eestis elavate v�imalike l�hisugulaste asjakohased DNA proovide anal��si kulud Eesti laborites. Eestis elavatel isikutel p��rduda t�psema info saamiseks Eesti Punasesse Risti.

Kogu infot Venemaal elavate l�hisugulaste kohta ootab v�lisministeerium Vene F�deratsiooni Tallinna saatkonna kaudu.

Vene F�deratsiooni saatkonnal paluti vajalik informatsioon esitada v�imalikult kiiresti, sest ainult hiljemalt 7. juuniks laekunud informatsiooni on v�imalik arvestada �mbermatmistseremoonia korraldamisel.

N�dala l�pus informeeritakse avalikkust t�psemalt tuvastamist��de l�biviimisest.

Teise maailmas�ja ohvrite ja langenute m�lestusp�ev

Tue, 08 May 2007 10:00:00 +0300

8. mail t�histab Eesti koos Euroopa ja Ameerika �hendriikidega Teise maailmas�ja l�ppu.

8. mail m�lestab Eesti Vabariik k�iki Teises maailmas�jas langenuid ja tunnustab k�igi inimeste panust, kes aitasid murda fa�ismi Euroopas. Eesti valitsus m�istab hukka nende tegevuse, kes panid meie riigi territooriumil toime inimsusvastaseid kuritegusid ja korraldasid massirepressioone.

Austades Teises maailmas�jas langenuid ja kannatanuid asetavad Valitsuse liikmed 8. mail p�rjad Kloogal holokausti m�lestusm�rgi juurde, Kaitsev�e kalmistule ja Maarjam�e m�lestusv�ljakule. Koos Eesti valitsuse liikmetega osalevad m�lestusp�eval Tallinnas resideerivad suursaadikud. Diplomaatilise korpuse nimel asetab p�rja diplomaatilise korpuse vanem.

22. novembril 2004 v�ttis �RO Peaassamblee vastu Teise maailmas�ja l�ppemise 60. aastap�eva t�histamise kohta resolutsiooni, milles kuulutati 8. ja 9. mai m�lestamise ja leppimise p�evadeks. Resolutsioonis kutsuti �les igal aastal �ht v�i m�lemat p�eva sobival viisil t�histama ja avaldama oma austust k�ikidele Teises maailmas�jas elu kaotanutele. Ka Eesti toetas seda resolutsiooni ning t�histas 2005. aasta 8. mail Teise maailmas�ja 60. aastap�eva ja m�lestas Teises maailmas�jas hukkunuid, samuti s�ja ajal okupatsiooniv�imude poolt toimepandud repressioonide ja kuritegude ohvreid.

Teine maailmas�da laastas riike ja rahvaid, ent ometi ka p�rast r�nki kannatusi lepiti ja andestati. �heskoos pandi alus Euroopa Liidule, et kunagi enam ei korduks v�givald riikide ja rahvaste vahel. Kolmap�eval, 9. mail t�histatakse Euroopa p�eva kui leppimise ja andestamise p�eva. Eesti on osa Euroopast ning meile on oluline hoida �ksteist ja oma riiki ning austada teisi meie k�rval.

TOIMETUSTELE

MEEDIABUSS
8. mai m�lestusp�eva s�ndmuste paremaks kajastamiseks on ajakirjanikele, fotograafidele ja operaatoritele ette n�htud pressibuss, mis v�ljub 8. mail kell 8.30 V�lisministeeriumi eest, Islandi v�ljak 1. Pressil palume kohal olla 8.20.

8. MAI �RITUSTE AJAKAVA

KELL 8.30
Kogunemine ja v�ljas�it V�lisministeeriumi eest (Islandi v�ljak 1).
Meediabussiga s�itvatel ajakirjanikel palume kohal olla 8.20. Teie kontaktisikuks on Meeli Hunt (tel 50 12 420) Kaitseministeeriumi avalike suhete osakonnast.

KELL 9.30
P�rja asetamine holokausti m�lestusm�rgi juurde Kloogal.

KELL 9.50
V�ljas�it Kloogalt.

KELL 11.00
P�rja asetamine Kaitsev�e kalmistule (Filtri tee 14).

KELL 11.30
P�rja asetamine Eesti kaitselahingutest osa v�tnud v�eosade m�lestusv�ljakule Maarjam�el.

Pronkss�duri uus asukoht Kaitsev�e kalmistul

Mon, 07 May 2007 23:57:00 +0300

Alates 30. aprillist 2007 paikneb Tundmatu s�duri pronksskulptuur Kaitsev�e kalmistul, Filtri tee 14. Juunis valmib m�lestusm�rgi paekivist m��r. P�rast tuvastust��de l�ppemist s�ngitatakse hauat�hise juurde ka T�nism�elt leitud s�ilmed.

Kaitsev�e kalmistu kuulub Tallinna Siselinna kalmistu kompleksi.

Kaitsev�e kalmistule on k�ige lihtsam ja mugavam s�ita bussiga nr 23, mis s�idab kesklinnast Filtri teele umbes 20 minutiga. Buss nr 23 peatub Filtri teel Juhkentali peatuses, mis on �htlasi l�pp-peatuseks. Lasnam�elt v�i Piritalt ja M�helt v�i Viimsist tulles on k�ige mugavam nr 23 bussile �mber istuda Estonia pst peatuses v�i Vabaduse v�ljaku peatuses.

8. mail t�histatakse Teise maailmas�ja ohvrite ja langenute m�lestusp�eva

Mon, 07 May 2007 17:39:00 +0300

Teisip�eval, 8. mail t�histatakse Teise maailmas�ja ohvrite ja langenute m�lestusp�eva.

M�lestusp�evaga austab Eesti Vabariik k�igi Teises maailmas�jas langenute m�lestust ning hindab k�igi nende inimeste panust, kes aitasid murda fa�ismi ja natsismi Euroopas. Eesti valitsus m�istab hukka nende tegevuse, kes panid meie riigi territooriumil toime inimsusvastaseid kuritegusid ning korraldasid massirepressioone.

Austades Teise maailmas�ja kannatuste ohvreid asetatakse Vabariigi Valitsuse poolt 8. mail p�rjad Kloogal holokausti m�lestusm�rgi juurde, Kaitsev�e kalmistule ning Maarjam�e m�lestusv�ljakule. Valitsuse liikmete k�rval osalevad m�lestusp�eval Tallinnas resideeruvad suursaadikud. Diplomaatilise korpuse nimel asetab p�rja diplomaatilise korpuse vanem.

M�lestusp�eval k�nesid ega avaldusi ette n�htud ei ole.

TOIMETUSED

8. mai �rituste ajakava tutvustatakse esmasp�eval, 7. mail kell 17.30 Kaitseministeeriumis.

Hauat�his Kaitsev�e kalmistul Filtri teel 30.04.2007

Mon, 07 May 2007 15:03:00 +0300

Hauat�his Kaitsev�e kalmistul Filtri teel 30.04.2007.

8. mail toimub Kaitsev�e kalmistul Teises Maailmas�jas hukkunute m�lestamine esialgsel kujul paigaldatud monumendi juures. L�plikul kujul, koos paekivim��riga valmib monument juuni l�puks. Allpool fotomontaa�, kuidas hakkab hauat�his kalmistul v�lja n�gema.

Aktuaalsed teemad 04.05.2007

Mon, 30 Apr 2007 22:13:00 +0300

Aktuaalsed teemad 04.05.2007

V�lissuhted

Eesti suursaadik Venemaal on v�tnud kahen�dalase planeeritud puhkuse ning naaseb p�rast seda t��le.
Reede, 4. mai hommikust t��tab Eesti Moskva saatkonna konsulaarosakond taas t�ies mahus, kuna saatkonna julgeolekuolukord on piisavalt paranenud.
V�lisministeerium soovitab k�igil Venemaale reisijatel kaaluda oma reisi vajalikkust ning olla reisides t�helepanelik ja ettevaatlik.
Valitsus t�nab k�iki s�pru ja liitlasi, kes on meid toetanud. Toetusavaldustega on viimastel p�evadel teiste hulgas esinenud USA, L�ti, Leedu, Soome, Rootsi, Saksamaa, Poola, Gruusia ja Makedoonia.
Riigiprokuratuur alustas eile kriminaalmenetlust Eesti internetiserverite vastu suunatud massiliste r�nnakute uurimiseks.
Kolmap�eval, 2. mail majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt l�bi viidud kiirk�sitlus Eesti restoranide ja hotellide liidu liikmete hulgas n�itas, et Vene turistide broneeringute t�histamine meie ettev�tetes ei ole viimase n�dala jooksul suurenenud.

S�ilmete tuvastamine ja hauat�hise tulevik

Arheoloogilised v�ljakaevamised T�nism�el on l�ppenud. T�nism�e haljasalal olevast s�jahauast on v�lja kaevatud 12 kirstu koos s�ilmetega. Kirstud paiknesid kahes reas ala Kaarli kiriku poolses otsas suunaga Vabaduse v�ljaku poole.
Kirstud ning neis olevad luustikud ja s�ilmed on heas korras. Dokumente v�ljakaevamiste k�igus ei leitud. V�ljakaevamised sujusid ladusalt ning ilma takistusteta.
S�ilmed transporditi Eesti kohtuarstliku ekspertiisib�roo lahangusaali. N��d algab s�ilmete puhastamine ja komplekteerimine ning identifitseerimiseks ettevalmistamine. Seej�rel v�etakse s�ilmetelt DNA proov, mis on valmis n�dala p�rast. Detailsem info http://www.mod.gov.ee/
Eesti Punase Risti kinnitusel ei ole omaksed seni T�nism�e matmispaiga k�lastamise vastu huvi tundnud. V�lisministeerium teavitab tuvastamisprotsessi tulemustest Venemaad.
3. mail v�eti T�nism�el maha v�ljakaevamiste ala �mbritsev telk ning algavad haljastust��d, mis kestavad mai keskpaigani. Platsile istutakse lilled ning haljastust��de ajaks j��b ala aiaga piiratuks.
Hauat�his on esialgsel kujul paigaldatud kaitsev�e kalmistule (Filtri tee 14), mis on kujule sobiv ja v��rikas asupaik.
Mai keskel algavad kaitsev�e kalmistul t��d hauat�hise taastamiseks endisel kujul: v�etakse pinnaseproovid, kaevatakse vundamendi s�vend, valatakse vundamendiplaat, paigaldatakse keldriseinaplokid ja laotakse �les m��r. Seej�rel asetatakse s�duri kuju oma kohale. T��d v�tavad aega kuni juuni l�puni, mil toimub s�ilmete �mbermatmine ja avamisstseremoonia.
Teise maailmas�ja l�ppu t�histatakse kogu maailmas 8. mail. Sel p�eval toimub kalmistul Teises maailmas�jas hukkunute m�lestamine. Sellele eelneb holokausti ohvrite m�lestusm�rgi k�lastus Kloogal ja j�rgneb langenud Saksa, Vene ja Eesti s�jameeste m�lestamine Maarjam�el.
9. mail t�histame Euroopa p�eva. Nii nagu ka varasematel aastatel toimuvad sel p�eval erinevad �ritused �le Eesti.

Kahju h�vitamine

Valitsus eraldas oma reservist 20 miljonit krooni 26. – 28. aprillil Tallinnas ja J�hvis massiliste avaliku korra rikkumiste k�igus tekitatud otsese kahju h�vitamiseks. Riik koondab kannatanute n�uded ja n�uab seej�rel sisse tegelikelt kahju tekitajatelt.
Kahju h�vitatakse ka siis, kui kannatanul ei ole kindlustuslepingut. H�vitamisele ei kuulu mittevaraline kahju ja saamata j��nud tulu. Riigiasutused tasuvad kahjud oma vahenditest.
Kahju h�vitatakse rahandusministeeriumile esitatud p�hjendatud taotluse alusel. Taotlemise juhend asub http://www.fin.ee/

Turvalisus

Kuni 11. maini on Tallinnas ja Harjumaal keelatud k�ik avalikud koosolekud (kuid mitte avalikud �ritused).

T�nism�el algavad haljastust��d

Fri, 04 May 2007 15:04:00 +0300

T�na keskp�eval alustab kaitseministeerium koost��s Tallinna Keskkonnaametiga haljastust��de ettevalmistamisega Kaarli pst 13 asuval haljasalal.

Haljastust��d l�petatakse maikuu esimeses pooles.

Haljastust�id teostatakse s�jahaudade kaitse seaduse paragrahvi 11 l�ike 3 alusel, mille j�rgi kaitseministeerium on kohustatud p�rast v�ljakaevamist��de l�petamist kolme kuu jooksul taastama endise olukorra, v�lja arvatud haua juurde kuulunud t�hised ja rajatised.

Haljastuslahendus on v�lja t��tatud Tallinna Keskkonnaameti spetsialistide poolt.

Kaitseministeerium t�nab Tallinna Linnavalitsust ladusa koost�� eest haljastust��de ettevalmistamisel.

Tuvastamistoimingute ajaks p�stitatud telk v�eti t�na T�nism�el maha

Fri, 04 May 2007 13:49:00 +0300

T�nism�e haljasalale eelt��de k�igus paigaldatud telk v�eti t�na, 3. mail maha. Selleks, et tuvastust��d oleks l�bi viidud vastavalt rahvusvahelistele reeglitele, oli T�nism�ele p�stitatud telk.

Tuvastamistoimingud viidi l�bi vastavalt rahvusvahelistele tavadele ja kokkulepetele, milleks on Interpoli poolt v�lja t��tatud katastroofiohvrite tuvastamise juhend (DVI) ning kohtumeditsiini ja kohtuantropoloogia praktika �ldreeglid (vt. http://www.interpol.int/Public/DisasterVictim/Guide/Default.asp.

V�ljakaevamist��de l�ppedes alustatakse koheselt haljastust��dega, sest vastavalt s�jahaudade kaitse seadusele tuleb v�ljakaevamiste alal taastada t��de eelsele seisundile v�imalikult l�hedane olukord. Haljastust��d kestavad kuni maikuu keskpaigani.

T�nism�e s�jahauast v�lja kaevatud s�ilmete �mbermatmine Kaitsev�e kalmistule toimub juuni l�pus.

NATO peasekret�r Vabariigi Presidendile: allianss toetab Eestit

Thu, 03 May 2007 22:55:00 +0300

VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI AMETLIK TEADE
Kadriorus 2. mail 2007

NATO peasekret�r Jaap de Hoop Scheffer kinnitas t�nases telefonik�nes president Toomas Hendrik Ilvesele alliansi toetust Eestile ning t�sist muret Venemaa k�itumise �le oma naaberriigi suhtes.
"Teise maailmas�ja hauat�hise v�i monumendi �mberpaigutamine on Eesti siseasi," �tles NATO peasekret�r.

Ta m�istis hukka Venemaa algatatud Eesti-vastase propagandakampaania nagu ka Vene F�deratsiooni sekkumise Eesti siseasjadesse.

Schefferi s�nul peaks Venemaa koheselt vabastama Eesti Moskva-saatkonna piketeerijate piiramisr�ngast, l�petama Viini konventsiooni rikkumise ja tagama Eesti diplomaatide julgeoleku.
NATO peasekret�r avaldas muret Eesti riigiasutusi tabanud k�berr�nnakute �le.

President Ilves informeeris de Hoop Schefferit, et osa neist r�nnakuist l�htuvad Venemaa valitsusasutuste arvutitest.

Kaitseministeeriumis anti �levaade T�nism�e s�jahaual l�ppenud v�ljakaevamist��dest

Wed, 02 May 2007 23:32:00 +0300

S�ilmed transporditi Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisib�roo lahangusaali. Dr �llar Lanno s�nul algab n��d s�ilmete puhastamine ja komplekteerimine ning identifitseerimiseks ettevalmistamine. Seej�rel v�etakse s�ilmetelt DNA proov, mis on valmis n�dala p�rast. Dr Lanno selgitas ajakirjanikele, et kui s�ilmetelt v�etud DNA anal��s on valmis, siis on v�imalik seda v�rrelda v�imalike sugulaste omaga ning seej�rel saab s�jahauda maetud isiku tuvastada.

Kaitseministeeriumi avalike suhete juht Madis Mikko m�rkis, et kui identifitseerimistoimingute k�igus selgitatakse v�lja T�nism�e s�jahauda maetud isikud, siis teavitab Eesti pool sellest Venemaad. Samuti saadab Punane Rist j�relep�ringud k�ikidesse SR� riikidesse. „Need inimesed, kellel on kahtlus, et T�nism�e s�jahauda v�is olla maetud nende sugulane, v�iksid ise Eestiga �hendust v�tta,” lisas Madis Mikko.

Tuvastustoimingud viivad l�bi riiklikud ekspertiisiasutused Eesti Kohtuarstlik Ekspertiisib�roo ning Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskus. Tuvastamistoimingud viiakse l�bi vastavalt rahvusvahelistele reeglitele, tavadele ja kokkulepetele. Nendeks on: INTERPOL�I poolt v�lja t��tatud katastroofiohvrite tuvastamise juhend (DVI), �ldised kohtumeditsiinilise ja kohtuantropoloogilise praktika reeglid ja meetodid ning soovitused �hishaudade arheoloogiliseks ja kohtuantropoloogiliseks uurimiseks.

V�ljakaevamist��de l�ppedes alustatakse haljastust��dega, sest vastavalt s�jahaudade kaitse seadusele tuleb v�ljakaevamiste alal taastada t��de eelsele seisundile v�imalikult l�hedane olukord. Haljastust��d kestavad kuni maikuu keskpaigani. Haljastust��de ajaks j��b T�nism�e haljasala piirama piirdeaed.

T�nism�e s�jahauast v�lja kaevatud s�ilmete �mbermatmine Kaitsev�e kalmistule toimub juuni l�pus.

S�ndmuste kronoloogia

Wed, 02 May 2007 16:52:00 +0300

1. Riigikogu v�ttis 2007. aasta 10. jaanuaril vastu s�jahaudade kaitse seaduse, mis j�ustus 20. jaanuaril.

2. Kaitseminister kandis oma 27. veebruari k�skkirjaga s�jahaudade nimekirja muu hulgas Tallinnas asuvad T�nism�e haljasala ja Kaitsev�e kalmistu.

3. S�jahaudade komisjon soovitas 13. m�rtsil Kaarli puiestee 13 s�ilmed �mber matta ja teisaldada hauarajatis Kaitsev�e kalmistule aadressil Filtri tee 14.

4. Kaitseminister otsustas oma 18. aprilli k�skkirjaga s�jaohvrite s�ilmete v�ljakaevamise ja identifitseerimise korraldamise, et teha kindlaks tundmatute surnute s�ilmete t�pne asukoht ja arv.

5. Samal p�eval saadeti Tallinna linnavalitsusele ja muinsuskaitseametile, j�rgmisel p�eval ka kultuuriv��rtuste ametile teatised t��de alustamise kohta.

6. Valitsus kehtestas 19. aprilli m��rusega kaitsev�e kalmistute haldamise korra. Sama m��rusega muutis valitsus kaitsev�e garnisonim��rustikku. M��rus j�ustus 23. aprillil 2007.

7. Kaitseminister kehtestas oma 19. aprilli m��rusega s�jaohvrite s�ilmete �mbermatmise n�uded, m��rus j�ustus 26. aprillil. Samal p�eval j�ustusid sotsiaalministri ja kultuuriministri asjassepuutuvate m��ruste muudatused.

8. 26. aprillil 2007 ehk seitsme p�eva m��dumisel teatiste saatmisest, alustati T�nism�ele t��de teostamise ajaks aia p�stitamist.

9. Samal p�eval kogunes T�nism�ele kuni 1500 inimest, kellest osa hakkas kell 21.20 agressiivselt k�ituma. Kino Kosmose, Endla t�nava ja Vabaduse v�ljaku piirkonnas pandi toime vandalismiakte: purustati aknaid, s��dati esemeid ja l�huti autosid, kummuli p��rati v�hemalt 13 s�idukit.

10. 27. aprilli varahommikul otsustas valitsus – v�ttes arvesse samal ��l toimunut ja suurenenud julgeolekuriske, samuti s�jahaudade komisjoni ettepanekut – hauat�his viivitamatult teisaldada.

11. Rahutused j�tkusid ka ��sel vastu 28. aprilli ning levisid Tallinnast ka Ida-Virumaale.

12. Arheoloogilised v�ljakaevamised algasid 28. aprillil, p�rast T�nism�el toimunud hingepalvust.

13. ��l vastu 29. aprilli toimus Tallinnas ja Ida-Virumaal v�iksemaid intsidente.

14. Hauat�his viidi uude asukohta Kaitsev�e kalmistule esmasp�eval, 30. aprillil 2007.

Kaitseministeeriumis anti �levaade T�nism�e s�jahaual l�ppenud v�ljakaevamist��dest

Wed, 02 May 2007 15:49:00 +0300

T�na, 2. mail Kaitseministeeriumis toimunud pressikonverentsil anti �levaade T�nism�e s�jahaual l�ppenud v�ljakaevamist��dest. T�nism�e haljasalal olevast s�jahauast on v�lja kaevatud 12 kirstu koos s�ilmetega.

"Kirstud ja neis olevad s�ilmed on h�sti s�ilinud. K�igis 12 kirstus oli sees luustik ning s�ilmed on heas korras,” tutvustas Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisib�roo direktor dr �llar Lanno v�ljakaevamise tulemusi. Samuti mainis dr �llar Lanno, et v�ljakaevamiste k�igus mingeid dokumente ei leitud.

"Kirstud paiknesid 2 reas Kaarli kiriku poolses otsas suunaga Vabaduse v�ljaku poole”, lisas dr Lanno.

V�ljakaevamist��de tulemusi tutvustades m�rkis Muinsuskaitseameti peaarheoloog Ants Kraut omalt poolt, et k�ik ajaloolistel fotodel olnud kirstud on v�lja kaevatud. „Sellel alal ei ole enne ega p�rast vaadeldavat perioodi matuseid toimunud,” lisas Ants Karut ajakirjanikele selgituseks. Samuti m�rkis ta, et nii kirstud kui ka s�ilmed oli v�imalik v�ga h�sti v�lja kaevata.

S�ilmed transporditi Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisib�roo lahangusaali. Dr �llar Lanno s�nul algab n��d s�ilmete puhastamine ja komplekteerimine ning identifitseerimiseks ettevalmistamine. Seej�rel v�etakse s�ilmetelt DNA proov, mis on valmis n�dala p�rast.
Dr Lanno selgitas ajakirjanikele, et kui s�ilmetelt v�etud DNA anal��s on valmis, siis on v�imalik seda v�rrelda v�imalike sugulaste omaga ning seej�rel saab s�jahauda maetud isiku tuvastada.

Kaitseministeeriumi avalike suhete juht Madis Mikko m�rkis, et kui identifitseerimistoimingute k�igus selgitatakse v�lja T�nism�e s�jahauda maetud isikud, siis teavitab Eesti pool sellest Venemaad. Samuti saadab Punane Rist j�relep�ringud k�ikidesse SR� riikidesse. „Need inimesed, kellel on kahtlus, et T�nism�e s�jahauda v�is olla maetud nende sugulane, v�iksid ise Eestiga �hendust v�tta,” lisas Madis Mikko.

Tuvastustoimingud viivad l�bi riiklikud ekspertiisiasutused Eesti Kohtuarstlik Ekspertiisib�roo ning Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskus.
Tuvastamistoimingud viiakse l�bi vastavalt rahvusvahelistele reeglitele, tavadele ja kokkulepetele. Nendeks on: INTERPOL�I poolt v�lja t��tatud katastroofiohvrite tuvastamise juhend (DVI), �ldised kohtumeditsiinilise ja kohtuantropoloogilise praktika reeglid ja meetodid ning soovitused �hishaudade arheoloogiliseks ja kohtuantropoloogiliseks uurimiseks.

V�ljakaevamist��de l�ppedes alustatakse haljastust��dega, sest vastavalt s�jahaudade kaitse seadusele tuleb v�ljakaevamiste alal taastada t��de eelsele seisundile v�imalikult l�hedane olukord. Haljastust��d kestavad kuni maikuu keskpaigani. Haljastust��de ajaks j��b T�nism�e haljasala piirama piirdeaed.

T�nism�e s�jahauast v�lja kaevatud s�ilmete �mbermatmine Kaitsev�e kalmistule toimub juuni l�pus.

Ansip: Meie tulevik on �hine

Wed, 02 May 2007 15:00:00 +0300

Tallinn, Stenbocki maja 2. mai 2007 – T�na Riigikogu ees poliitilise avaldusega esinenud peaminister Andrus Ansip kutsus inimesi �les s�ilitama rahulik meel ja mitte alluma l�hiajal endiselt aset leida v�ivatele provokatsioonidele.

„Minu jaoks on Eesti olnud ikka �ks v�ike ja ilus riik, kus elavad inimesed saavad tunda ennast peaaegu perekonnana. Perekonnana, kus hoolitakse �hisest tulevikust. Kus hoitakse �hiseid v��rtuseid. Kus tehakse k�ik, et j�reltulijatel oleks parem. Ka eelmise n�dala kahel ��l toimunud s�ndmused ei pane mind seda seisukohta, seda veendumust muutma,” lausus Ansip.

Peaministri s�nul on eelmise n�dala kahel ��l aset leidnud m�ratsemisele ja l�hkumisele j�rgnenud p�evad andnud kindlustunde, et meie maast hoolivaid inimesi on v�ga palju. „Need on inimesed, kes s�ltumata oma rahvusest armastavad Eestit ja kes peavad t�htsaks, et meie elu l�heks siin edasi just nii ja selles suunas, kuhu ta viimased 16 aastat l�inud on. Need on inimesed, kelle jaoks s�ltumata nende rahvusest on Eesti ainus ja oma, kelle jaoks Eesti tulevik v�rdub nende endi ja nende laste tulevikuga. Neid inimesi – nii eesti kui vene keelt k�nelevaid – on absoluutne enamus,” �tles peaminister Riigikogu ees k�neledes.

Peaministri s�nul ei olnud pikk ootamine ja venitamine pronkss�duri k�simuses enam v�imalik. „Selline k�itumine oleks v�inud kaasa tuua tagaj�rjed, mille k�rval eelmise n�dala �ised s�ndmused oleksid t�en�oliselt paistnud s��tu hullamisena,” lausus Ansip.

Valitsusjuht kinnitas valitsuse soovi esmalt viia l�pule s�ilmete v�ljakaevamine ja alles seej�rel paigutada monument koos sobiva tseremooniaga uude asukohta. „26. aprilli ��sel Tallinnas puhkenud kurjategijate r�nnakud Eesti elanike turvalisuse ja vara vastu ei j�tnud valitsusele teist v�imalust. V�givaldsete konfliktide �rahoidmiseks pidi valitsus tegutsema otsustavalt ja kiirelt.”

Ansipi s�nul oli valitsusel kaks valikut – kas v�tta koos kogu kaasneva vastutusega tuleviku osas ohjad enda k�tte, v�i lasta seda teha nendel, kes olid tulnud t�navatele v�givallatsema. „Me v�tsime vastutuse ja otsustasime s�ndmuste k�igu,” �tles Ansip oma avalduses.

Peaminister t�nas oma avalduses k�iki inimesi, kes nendel n�rvilistel ��del aitasid abivajajaid. „Meie t�nu kuulub politseile, kiirabit��tajatele, arstidele, p��steteenistujatele. Meie t�nu kuulub ka neile, kes teevad k�ik, et kurjategijad saaksid karistuse - �iguskaitseorganitele. Aga - ma t�nan ka neid lihtsaid inimesi, kes tulid appi r��stamise tagaj�rgede likvideerimisele.”

Valitsuse nimel t�nas peaminister ka k�iki Eesti v�lisriikidest s�pru, kes on meile nendel p�evadel toetust avaldanud ja ka reaalset abi pakkunud.

K�neledes l�hip�evadest, hoiatas peaminister inimesi provokaatorite poolt levitatava valeinformatsiooni eest. „Me peame selleks k�igeks valmis olema. Me peame sellest k�igest �le olema,” �tles Ansip.

Peaminister kutsus inimesi �les s�ilitama rahulik meel ja mitte alluma l�hiajal endiselt aset leida v�ivatele provokatsioonidele. „N�itame, et vaenulikel provokatsioonidel, v�givallal ja kurjategijatel ei ole kristlikus ja euroopalikus traditsioonis ja t�htp�evade t�histamisel kohta.”

T�na Riigikogu liikmete eest tehtud avalduse l�petas peaminister parafraseerides president Lennart Meri: „�hel riigil ei saa olla kahte tulevikku, mis seisavad seljad vastakuti.”

„Me k�ik peame aru saama, m�istma ja aktsepteerima, et meie riigis elab erineva minevikutaustaga inimesi. Aga meie tulevik on �hine. Siin meie �hises riigis. Eestis. See on see, mille nimel me peame t��tama. Riigikogu, valitsus ja rahvas. �heskoos,” �tles Ansip.

K�ne t�istekst on saadaval veebiaadressil: http://www.valitsus.ee/brf/index.php?id=1210

Vabariigi President: me suudame kokku leppida �hises tulevikus

Wed, 02 May 2007 15:07:00 +0300

President Toomas Hendrik Ilves tegi 2. mail 2007 allj�rgneva avalduse:

Head kaasmaalased,

Soovin t�nasel kevadp�eval r��kida teiega v�ga otsekoheselt.

Viimane n�dal on tekitanud minus pettumustunde. Ma olen pettunud, et Eestis leidub inimesi, kellel puudub austus ja lugupidamine oma kaaskodanike vastu ning selle riigi ja �hiskonna suhtes, kus nad elavad. Minu pettumust ei leevenda ka teadmine, et selliseid inimesi on kokkuv�ttes ju v�ga v�he, ja et nende tegevus on valdavalt kellegi poolt provotseeritud v�i �hutatud.

Peame endale ausalt tunnistama, et t�li�hutajate eesm�rk on alatu soov – eestlased ja venelased ei tohiks omavahel h�sti l�bi saada. Aga t�li�hutajad peavad pettuma, sest meie ei lase end t�lli ajada. See on parim v�imalus n�idata oma �leolekut neist, kes meiega manipuleerivad. Ma tean, et meie riik on rikas nii tarkadest eestlastest kui ka tarkadest venelastest, ning ma tean, et kumbki osa neist ei ole nii rumal, et lasta ennast m�jutada hambututest t�linorijatest.

Paar p�eva tagasi leidsin �helt veebilehelt Eestis elava Maria nimelise noore naise �lespandud Tallinna-teemalise fotorea, millel on v�ga t�pne pealkiri – „Me oleme venelased, aga meie kodumaa on Eesti”.

T�nan, Maria!

Vaadakem ausalt, enamus meie venekeelseid kaasmaalasi oli viimase n�dala �revatel p�evadel ja ��del Eestiga. Te olite meie k�igiga, korra ja turvalisuse poolel, ning ma �tlen selle eest ait�h. �rgem laskem end eksitada ��h�maruses tegutsenud poer��stajaist, kes oleks leidnud v�imaluse varguseks varem v�i hiljem. Nendega tegeleb v�ga t�husalt meie politsei ja kohus.

Viimastest p�evadest on �ppida k�igil, kes peavad Eestit armsaks. Eestlastena peame m�istma, et NSV Liidu ajal Eestisse tulnud inimesed, kes n��d elavad Eesti Vabariigis, ning nende lapsed ja lapselapsed, on meie kaasmaalased. Kutsun oma rahvuskaaslasi sellest v�ga selgelt aru saama. Samuti kutsun ma k�iki kaasmaalasi Eesti riiki enda omaks pidama.

T�de on lihtne: meie k�ik, kes Eestis elame, j��me siia elama. Hoolimata viimasest n�dalast. �heskoos. K�rvuti.

Eestis elavad teised rahvad peavad m�istma ja tunnistama, et eestlastel on omad ajaloolised �limalt valusad kogemused elust m��dunud sajandi kolme j�rjestikuse okupatsiooni all. Meie k�ik peame oskama n�ha ja m�ista ka teiste trag��diaid. Kui me seda suudame, siis tean kindlalt, et oleme v�imelised kokku leppima �hises tulevikus.

Head kaasmaalased,

ma kutsun teid olema k�igutamatud, v��rikad ja s�bralikud. Kui teil on tunne, et ei saa alati �ksteisest aru, siis r��kige omavahel. Me ei vaja selles suhtlemises vahendajaid, kelle tegelik eesm�rk on meid �ksteise vastu �ssitada. Eesti riik r��gib k�igiga, v�lja arvatud m�ratsejate ja vaenu �hutajatega, kellega r��givad uurijad ja kohtunikud.

Andkem uus t�hendus ilusale s�nale „na�i”, „meie omad”, mida t�na kahjuks kasutatakse Kremli propagandas selleks, et k�lvata valeinfot ja vaenu. K�ik need, kes Eestit enda riigiks peavad, on meie „na�i”.

Just teile ma �tlen, et �ppige eesti keelt, olge edukad, tundke r��mu! Ja riik aitab teid. Riigil on teie ees kohustused nagu ka teil on riigi ees kohustused.

Pronkss�duri lugu on l�ppenud. Pronkss�dur ja selle juurde maetud langenute s�ilmed leiavad endale kalmistul uue v��rika koha. N��d on aeg l�petada s�jaohvrite m�lestuse kasutamine poliitilistel v�i muudel sobimatutel eesm�rkidel.

Eesti on vaba ja demokraatlik maa. Eesti valitsuse otsuseid v�ib alati kritiseerida ja vaidlustada seaduslikul teel. K�ll aga luban presidendina, et ka edaspidi t�rjutakse ilma k�hkluseta k�ik katsed astuda ebaseaduslikult v�lja Eesti Vabariigi vastu. Eesti riik oskab endast lugu pidada ja ei salli n��d ega edaspidi enda vastu suunatud r�nnakuid.

L�petuseks p��rdun Eesti naabri Venemaa poole ning �tlen selgelt – p��dke j��da tsiviliseerituks! Euroopas pole kombeks n�uda suver��nse riigi demokraatlikult valitud valitsuse tagasiastumist. Euroopas pole kombeks korraldada riigiasutuste arvutitest k�berr�nnakuid teise maa riigiasutuste vastu. Euroopas nagu mujal tsiviliseeritud maailmas ei arvata, et Viini konventsiooni v�ib rikkuda kui tegemist on piisavalt v�ikese riigi saatkonnaga.

Euroopas on kombeks, et erimeelsusi, mida riikide vahel ikka juhtub, lahendavad diplomaadid ja poliitikud ning neid ei lahendata t�navatel ega arvutis�jas. Sel moel k�itub riik kusagil mujal, aga mitte Euroopas.

V�lisministri avaldus

Wed, 02 May 2007 14:03:00 +0300

V�lisministri avaldus 01.05.2007

Euroopa Liit on r�nnaku all sest Venemaa r�ndab Eestit. Pronkss�duri k�simus ja vandalism Tallinnas oli Eesti siseasi, aga Venemaa koordineeritud tegevus Eesti vastu on kogu Euroopa Liidu asi. Seega on Euroopa Liidu ja Venemaa suhted v�ga keerulises olukorras.

R�nnak on �htaegu virtuaalne, ps�hholoogiline ja reaalne.

Tallinnas ja teistes Eesti linnades enne rahutusi kohtusid vene saatkonna esindajad v�gagi kummalistes kohtades, nagu n�iteks Tallinna botaanikaaed, rahutuste peamiste organisaatoritega.

On tuvastatud IP aadresside kaudu, et k�berterroristide r�nnakud Eesti valitsusasutuste ja Presidendi kantselei internetisaitidele on tulnud konkreetsetest arvutitest ja isikutelt Vene valitsusorganites, kaasa arvatud Vene F�deratsiooni Presidendi administratsioonis.

Euroopa Liidu eesistuja vahendusel Eestit k�lastav Vene riigiduuma delegatsioon n�uab valitsuse tagasiastumist ning keeldub koost��st ja dialoogist, vaid esitavad n�udmisi ja valev�iteid. See on sekkumine Eesti siseasjadesse.

Noorteorganisatsioon Na�hi on Eesti saatkonna Moskvas, kus ka saatkonna t��tajad elavad, t�ielikult sisse piiranud, sisuliselt on t��tajad pantvangis. Vene parlament��rid on t�na �elnud, et kui oleks soov, teeks miilits kolme minutiga saatkonna esise puhtaks – kuid miilits on �elnud, et neil on antud �lesanne tagada vaid miinimumkaitse. T�na rebiti saatkonna territooriumilt, saatkonna hoonelt Eesti lipp. See k�ik on Viini diplomaatiliste suhete konventsiooni rikkumine.

Vaenu �hutavate vene noorteorganisatsioonide, nagu Na�hi ja Molodaja Gvardija, otsesed seosed Kremliga on �ldteada, nagu ka see, et Moskva saatkonda t�ielikus piiramisr�ngas hoidjatele makstakse selle tegevuse eest Kremlist palka – 550 kuni 1000 rubla korra eest.

Vene telekanalid, mille „vabadusest” teab terve maailm, ei n�ita mitte t�naval laamendavaid marod��re, vaid politseinike terrori k�es vaevlevaid „s��tuid” vene rahvusest kodanikke ning edastavad uudiseid, nagu tapaks Eesti politsei kinnipeetavaid ning Eesti s�jav�ele olevat antud k�sk tulistada venelasi. See on j�me vale.

Kinnitan teile – k�igi nende v�idete t�estamiseks on meil piisavalt t�estusmaterjali.

See k�ik n�itab selgelt, et vene rahvusest inimeste tulevik Eesti Vabariigis on vaid retooriliseks ettek��ndeks „aktiivsetele meetmetele” ja neidsamu meie kaasmaalasi kasutatakse �ra palju suuremas poliitikas.

Viin neljap�eval valitsusse ettepaneku, milliseid meetmeid Euroopa Liit Eesti arvates Venemaa suhtes kehtestama peaks. Need meetmed peavad m�juma Venemaale nii, et Venemaa l�petab r�nnakud ja siseasjadesse sekkumise ning asub t�itma Viini diplomaatiliste suhete konventsiooni. Meetmed peaksid puudutama Euroopa Liidu ja Venemaa suhteid t�ies ulatuses.

Peame vajalikuks, et Euroopa Liit reageeriks Venemaa k�itumisele maksimaalselt tugevalt. See v�ib t�hendada erinevate k�neluste peatamist v�i nende mittealustamist Euroopa Liidu ja Venemaa vahel. T�siselt tuleb kaaluda Euroopa Liidu-Venemaa tippkohtumise edasil�kkamist.

Kui olukord Moskva saatkonna �mbruses homme kella �heksaks ei normaliseeru, l�petab Eesti k�igi konsulaarteenuste osutamise, v.a. konsulaarabi osutamise Eesti Vabariigi kodanikele, Moskva konsulaadist kuni olukorra normaliseerimiseni. J�lgime �limalt t�helepanelikult julgeolekuolukorda ka teiste esinduste juures Venemaal.

�iguskantsler kohtus Vene Riigiduuma delegatsiooniga

Wed, 02 May 2007 00:13:00 +0300

�iguskantsler kohtus Vene Riigiduuma delegatsiooniga

PRESSITEADE
�iguskantsleri Kantselei 1. mai 2007
�iguskantsler Allar J�ks v�ttis 1. mail �iguskantsleri Kantseleis vastu Vene F�deratsiooni Riigiduuma delegatsiooni. Allar J�ks kinnitas Riigiduuma saadikutele, et kontrollk�igu ajal ei esitatud talle �htegi kaebust inim�iguste rikkumisest. �iguskantsler palus esitada konkreetsed andmed k�igi rikkumiste kohta objektiivse menetluse l�biviimiseks.

Allar J�ks tutvustas l�hidalt Eesti �iguskantsleri kui s�ltumatu p�hiseaduslikkuse j�relevalvaja �lesandeid ning selgitas, et �iguskantsleril on ligip��s k�igile kohtadele, kus isikuid kinni peetakse. Allar J�ks selgitas Riigiduuma delegatsiooni juhi Nikolai Kovaljovi k�simustele vastates, kuidas viib �iguskantsler l�bi menetlusi ning millised on tema hoovad �igusrikkumistele reageerida.

Vene delegatsiooni esindajad tundsid huvi, kas �iguskantsler on kohtunud �ise Vahtkonna esindaja Dmitri Linteriga ning millistes tingimustes teda on hoitud.

„Olin oma 29. aprilli kontrollk�igul Linteri kambris, vestlesin temaga vene keeles ning k�sisin, kas tal on kaebusi, kuna olin saanud infot kahtluste kohta tema tervislikust seisukorrast. Linter oli samasuguses kambris kui k�ik teised ning ta ei esitanud mulle mitte mingeid kaebusi tema kinnipidamise tingimuste ega �lem��rase j�u kasutamise kohta”, selgitas Allar J�ks

Vene delegatsioon t�i oma p�hilise murena v�lja kinnipidamistingimused Tallinna Sadama terminaalis, kus olevat 12-15-aastasi noorukeid ning vanureid hoitud selja taha kinnipandud k�tega ning pekstud. Delegatsiooni liikmed v�itsid neil olevat suulisi kinnitusi ning videomaterjali selle kohta. Vene esindajate hinnangul oli tegemist Eesti uuema ajaloo k�ige r�igema inim�iguste rikkumisega. Vene delegatsioon palus �iguskantslerilt s�ltumatut, objektiivset ja p�hjalikku uurimist nimetatud inim�iguste rikkumiste osas.

Allar J�ks selgitas, et kindlasti ei tohi inimesi kirjeldatud ajutistes tingimustes kinni pidada pikaajaliselt, mitte �le 24 tunni. Kuid kuna inimesi peeti neis tingimustes l�hiajaliselt, ei saa seda pidada �igusrikkumiseks.

„Kui teil on esitada mulle isikute nimed ja konkreetne informatsioon rikkumiste kohta, kus isikuid on ebainimlikult koheldud, siis kinnitan teile, et alustan t�na menetlust. Ma saan alustada menetlust, kui mulle on isikute kaebused ja andmed teada”, �tles Allar J�ks. �iguskantsler kinnitas, et viib menetluse l�bi s�ltumatult ja erapooletult ning allumata �ksk�ik millisest suunast tulevale survele.

Jaana Padrik
�iguskantsleri avalike suhete n�unik
jaana.padrik@oiguskantsler.ee
693 8423; 50 18 793

V�ljakaevamist��d on l�ppemas – pressikonverents 2. mai keskp�eval

Tue, 01 May 2007 21:50:00 +0300

Tallinn, Stenbocki maja 01.05.2007 - V�ljakaevamist��d T�nism�el on l�ppemas.

Homme kell 12.00 toimub Kaitseministeeriumis, Sakala 1 pressibriifing, kus antakse �levaade v�ljakaevamistest.

Briifingul r��givad kaitseministeeriumi avalike suhete juht Madis Mikko, Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskusest �llar Lanno, Muinsuskaitse Ameti arheoloogia peainspektor Ants Kraut.

Head ajakirjanikud!

Palume Teil pressikonverentsile tulles kaasa v�tta isikutt�endav dokument ja pressikaart. Eelnimetatud dokumentide puudumisel ministeeriumisse sisse ei p��se.

T�iendav informatsioon:

Madis Mikko
Avalike suhete osakonna juhataja
+372 518 8281
ja

Aet Kukk
Avalike suhete n�unik
+ 372 533 02328

Kaitseministeeriumi kantsler kohtus t�na Venemaa riigiduuma saadikutega

Tue, 01 May 2007 20:48:00 +0300

Kaitseministeeriumi kantsler Lauri Almann kohtus t�na kaitseministeeriumis Venemaa riigiduuma saadikutega. Kohtumisel anti �levaade s�jahaudade v�ljakaevamistest T�nism�el ja edasistest plaanidest kaitsev�e kalmistul. Samas avaldas Lauri Almann kahetsust, et Venemaa keeldus oma eksperdi saatmisest T�nism�e v�ljakaevamistele.

Kaitseministeeriumi kantsler Lauri Almann: „Nii s�jaohvrite �mbermatmine kui ka hauat�hise teisaldamine avalikust linnaruumist sobivasse kalmistukeskkonda on t�ielikus koosk�las rahvusvahelse �iguse, Eesti Vabariigi seaduste, avaliku moraali ning kristlike v��rtustega.”

Riigiduuma saadikutele selgitati ka seni kulgenud tuvastamist��de tulemusi ning neid teavitati, et kogu olemasolev informatsioon on avalikkusele k�ttessadav.

Kantsler t�nas, et duumasaadikud asetasid t�na p�rja pronkss�duri ausambale austades niiviisi II maailmas�jas langenute m�lestust. Lisaks esitas Eesti pool Venemaa esindajatele kutse osaleda 8. mail II maailmas�ja l�pu t�histamise pidulikul tseremoonial.

Kaitseministeeriumi delegatsioon kinnitas, et kogu kompleks kaitsev�e kalmistul valmib juunikuus, mil toimub pidulik kristlikke traditsioone j�rgiv �mbermatmistseremoonia.

Eesti pool v�ljendas lisaks muret olukorra p�rast Eesti saatkonna juures Moskvas ja palus duumasaadikuid kaasa aidata selle probleemi kohesele lahendamisele ning Viini konsulaarsuhete ja diplomaatiliste suhete konventsiooni t�itmisele.

Pronkss�duri skulptuur on terve

Tue, 01 May 2007 18:12:00 +0300

K�esolevaga l�kkab kaitseministeerium �mber ka igasugused spekulatsioonid selle kohta, et pronkss�duri kuju on vahepeal puruks saetud v�i kahjustatud muul moel.

Nimelt ei v�imaldanud skulptuuri valmistamise tehnoloogia 1947. aastal nii suurte kujude tegemist �he osana. Enn Roosi kipsmudeli j�rgi valatud pronksskulptuur oli valmistatud mitmest – kuni 10 osast. Need osad liideti omavahel t��blitega ning tekkinud �henduskohad tembiti �htlaseks. Joon, millele viitavad Duuma parlamendisaadikud, ongi �ks kuju algsel kokkupanemisel tekkinud �henduskohtadest. Kui kuju oleks transportimisel kannatada saanud, oleks saanud teda parandada ainult keevitades. Keevitamise j�lg oleks j��nud selgelt n�ha. P�rast T�nism�elt teisaldamist pronksskulptuur puhastati ning 1,6-1,8 tonni raskusele kujule paigaldati uued kinnitust��blid.

Ajalooline �iend T�nism�el asuva punaarmeelaste �hishaua ja m�lestusm�rgi kohta

Tue, 01 May 2007 17:21:00 +0300

Siit leiate Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Sihtasutuse poolt koostatud ajaloolise �iendi Tallinnas T�nism�el asuva punaarmeelaste �hishaua ja m�lestusm�rgi kohta. Uurimuse koostas ajaloolane Peeter Kaasik.

Monumendi pronksist osa on paigaldatud

Sun, 22 Apr 2007 17:39:00 +0300

Kaitseminister tutvus t�na T�nism�e hauamonumendi uue asukohaga kaitsev�e kalmistul, Filtri tee 14.

„Langenute �mbermatmine ja monumendi avamine oli k�igepealt kavandatud hilisemale ajale. V�givallapuhangud ei v�imaldanud j�tta pronkss�durit 9. mail T�nism�ele ja valitsuse otsusel teisaldati see Filtri teele tagamaks v�imaluse inimestele ja organisatsioonidele, kellele pronkss�dur s�mboliseerib II Maailmas�ja v�itu, seda seal v��rikalt t�histada,” �tles kaitseminister Jaak Aaviksoo.

J�rgmisel teisip�eval, 8. mail, t�histab maailm II Maailmas�ja l�ppu ja liitlasriikide v�itu Hitleri-Saksamaa poolt juhitud koalitsiooni �le.

8. maiks on kavandatud valitsuse esindaja osalusel lillede asetamine II Maailmas�jas langenutele, sh pronkss�duri jalamile kaitsev�e kalmistul. Sinna on oodatud ka II Maailmas�jas koos natsismi ja fa�ismi vastu v�idelnud riikide – Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja Venemaa – esindajad.

“Eesti Vabariik, nagu teisedki Euroopa Liidu liikmesriigid, austab k�igi Teise maailmas�ja ohvrite ja langenute m�lestust ning hindab k�rgelt nende rahvaste panust, kes v�itlesid ennastsalgavalt fa�ismi ja natsismi purustamise nimel agressiivsete totalitaarsete re�iimide, sealhulgas natsismi ja fa�ismi vastu,“ �tles kaitseminister Jaak Aaviksoo.

“M�istame samas hukka nende tegevuse, kes panid Eesti Vabariigi territooriumil toime inimsusevastaseid kuritegusid ning korraldasid massirepressioone,” lisas ta.

S�ilmete �mbermatmine, kus avatakse ka hauat�his oma algsel kujul (paekivim��ri taustal, mida hakatakse ehitama p�rast 9. maid), on kavandatud juunis. �ksikasjad t�psustame.

„Meil, kes me Eestis elame, on k�ll erinev minevik, aga �hine tulevik. Meil on �hine kodumaa, on �hiselt loodud iseseisev riik - on palju seda, mida v��rtustada. Eesti areng viimastel aastatel on meid k�iki r��mustanud. Oleks kurb, kui �ks eri gruppide poolt erinevalt t�lgendatav peat�kk ajaloost suudaks selle rikkuda. Teeme endast oleneva, et edaspidi paremini tagada k�ikide �hiskonnaliikmete aktiivne osav�tt �hiskonnas oluliste otsuste kujundamisel,” �tles kaitseminister Jaak Aaviksoo.

T�nism�el on leitud �heksa hauda

Mon, 30 Apr 2007 20:39:00 +0300

30. aprilli 2007 seisuga on T�nism�el v�ljakaevamiste k�igus leitud �heksa hauda. Kirstud paiknevad kahes reas 135 kuni 150 cm s�gavusel. Luustikud on suhteliselt h�sti s�ilinud.

V�ljakaevamisi alustati v�ljaku idak�ljelt, kuid kuuest kraavist leide ei ilmnenud. Kirstud leiti puudeallee ning osaliselt k�nnitee alt.

Teises maailmas�jas hukkunud punas�durid on maetud T�nism�ele 1944. aastal. Ajaloolaste andmetel peaks seal olema 12 kuni 14 hauda.

Tuvastust�id teostatakse kuni on selgunud, et k�ik s�ilmed on v�lja kaevatud. See v�ib kesta kuni mai keskpaigani. �mbermatmine on planeeritud juuni l�ppu.

Eesti Punase Risti kinnitusel ei ole omaksed seni T�nism�e matmispaiga k�lastamise vastu huvi tundnud.

Punane Risti �heks tegevuseks on �le maailma lahingutegevses langenute haudade otsimine omaste palvel. Kui identifitseerimisprotsessi k�igus �nnestub maetud isikud v�lja selgitada, v�tab Punane Rist koost��s v�lis- ja kaitseministeeriumiga �hendust ka nende sugulastega.

Teises maailmas�jas hukkunute haudade k�lastamiseks on Eesti Punasele Ristile aastal 2004 tehtud 4 p�ringut, 2005. aastal 6 ja 2006. aastal 12 p�ringut. T�nism�e haua kohta ei ole seni p�ringuid tulnud, kuid Eesti Punane Rist on selle teemaga tegelemiseks valmis.

Presskonverentsil osalesid Eesti kohtuarstliku ekspertiisib�roo juht �llar Lanno.Muinsuskaitse ameti arheoloogia peainspektor Ants Kraut ja Eesti Punase Risti peasekret�r Riina Kabi.

Eesti v�lisminister Urmas Paet pressikonverentsil 29. aprillil 2007.

Mon, 30 Apr 2007 20:37:00 +0300

Viimane �� Eestis oli rahulik. Rahutusi, mida me kahel eelneval ��l Tallinna ning m�ne teise linna t�navatel kohtasime, m��dunud ��l ei olnud.

S�ndmuste tausta juurde tulles ja seletades T�nism�el asunud hauat�hise �mberpaigutamist, toon j�rgnevalt v�lja kolm peamist p�hjust, miks selline otsust tehti. Miks, anal��sides olukorda, otsustati, et hauat�his T�nism�el tuleks �mber paigutada m�rksa sobivamasse ja m�rksa rahulikumasse paika.

Esimene p�hjus on selle hauat�hise kui s�mboli k�simus, selle kui s�mboli v��rtus.

Nagu teada, 22. septembril 1944, kui N�ukogude v�ed Tallinna sisenesid, siis Saksa v�gesid siin ei olnud. 22. septembril 1944. Tallinna sisenenud N�ukogude v�ed v�tsid Pika Hermani tornist maha Eesti Vabariigi sini-must-valge lipu, mitte Saksamaa lipu. Lisaks sellele, et N�ukogude Liit aitas kaasa fa�istliku Saksamaa l�pule, v�eti �htlasi ette ka Eesti Vabariigi j�rjekordne okupeerimine, mis kestis ligi 50 aastat. Selle okupatsiooni jooksul kannatasid k�ik Eesti perekonnad �hel v�i teisel moel v�ga traagiliselt. K�mned tuhanded eestlased saadeti Siberisse, kust suur osa neist tagasi ei tulnud, vaid hukkusid vangilaagrites. Tuhanded inimesed tapeti ja v�ga paljud kannatasid. See monument s�mboliseeris suurele osale Eesti �hiskonnast ka ligi viiek�mneaastast okupatsiooniaega ja neid kannatusi, mida N�ukogude okupatsioon endaga kaasa t�i.

Teine p�hjus hauat�hise �mber paigutamiseks on olukord, mis kahjuks sellega seoses viimase aasta v�i pisut enama aja jooksul on kujunenud. Sellest paigast on saanud v�ga sage poliitiliste provokatsioonide ja avaliku korra rikkumise paik.

Siit tuleneb kolmas p�hjus – sellele alale on v�idetavalt maetud inimesi, kelle hauarahu ei ole juba pikka aega v�imalik tagada. �hiskondliku trantspordi peatus – trollipeatus – rajati T�nism�ele juba N�ukogude ajal. Seet�ttu ei saa v�ita, et see paik oli ka N�ukogude ajal kuidagi eriliselt p�ha. Vastasel korral oleks hauarahu juba N�ukogude ajal paremini tagatud. Seega, kolmas p�hjus otsuse tegemisel on nende inimeste hauarahu tagamine, kes on sellele alale maetud.

Nende kolme p�hjuse t�ttu otsustati, et avalikku korra ning lahkunute hauarahu tagamiseks ja poliitiliste provokatsioonide v�hendamiseks v�i kaotamiseks Tallinna kesklinnas on �igem paigutada hauat�his �mber paremasse, v��rikamasse ja sobivamasse kohta.

Seoses sellega, et Tallinna t�navatele tulid inimesed, kes rikkusid oluliselt avalikku korda, tuli see hauat�his eemaldada varem kui algselt plaanitud. Otsus v�eti vastu, et v�ltida suuremaid avaliku korra rikkumisi ja tagada julgeolek linnas.

Kahe �� jooksul Tallinnas ja teistes linnades toimunud vandaalitsemised ja marod��rlus – inimesed murdsid sisse kauplustesse, r��visid ja varastasid, tegid t�navale l�kkeid, rikkusid j�medalt avalikku korda – siin ei n�e ma mitte mingisugust seost Teises maailmas�jas langenute m�lestuse v��rtustamise ja nende inimeste m�lestamisega.

Ei n�inud mina nendel miitingutel Teise maailmas�ja veterane, ega neid, kes tegelikult oleksid hoolinud sellest, milleks see hauat�his p�stitati ning milleks see l�hip�evadel uuesti tema uues ja v��rikas asukohas p�sti pannakse. Tegemist oli inimestega, kellel olid hoopis teised eesm�rgid – rikkuda j�medalt avalikku korda, murda sisse kauplustesse ja seel�bi p��da destabiliseerida olukorda. Paraku need inimesed, kes massiliselt avalikku korda rikkusid olid ka ise ohvrid. Kahjuks on paljude jaoks ainuke informatsiooniallikas olnud �ks osa Vene meediast, mis on kahjuks juba pikalt ebaadekvaatselt kajastanud olukorda Eestis ja sellega aidanud paraku kaasa nende provokatsioonide l�biviimisel.

Eile alustati T�nism�el v�ljakaevamist�id s�ilmete leidmiseks, et valmistada ette nende v��rikat ja k�ikidele headele ja rahvusvahelistele tavadele vastavat �mbermatmist uude v��rikasse asupaika, kus need v�iksid siis leida l�pliku rahu.

Me oleme viimastel kuudel kahetsusv��rselt v�ga tihti, v�ga paljudelt, v�ga k�rgetelt Vene riigiametnikelt kuulnud v�ga r�igeid s��distusi Eesti aadressil. Need s��distused on olnud s�gavalt ebaadekvaatsed ja pahatahtlikud. Kui selle taustal on r��gitud sellest, et Eestis on s�ndinud uus fa�ism, on r��gitud sellest, et Eesti vaatab �mber Teise maailmas�ja tulemusi, siis me k�ik teame loomulikult, et see on t�ielik vale. Mul on v�ga kahju, et selliseid s��distusi ja ebaadekvaatseid etteheiteid oleme me pidanud kuulma p�ris pikalt v�ga k�rgetelt Vene riigitegelastelt.
T�nasesse olukorda tulles, siis minu suur mure on meie Moskva saatkonna ja teiste v�lisesinduste turvalisus. Hoolimata sellest, et Vene v�lisminister kinnitas, et Venemaa t�idab k�iki rahvusvahelisi kohustusi v�lisesinduste kaitsel, on vandaalidel �nnestunud rikkuda meie Moskva saatkonna v�ljan�gemine - sodida seintele. See t�hendab, et inimesed on p��senud vahetult saatkonnale ligi. Samuti takistatakse meie esinduse t��tajate v�ljumist hoonest ja nende liikumist. Seoses sellega, kui olukord ei parane, meie konsulaarosakond Moskvas ei alusta esmasp�eval t��d. Tagatakse k�ll Eesti kodanike teenindamine, aga �htegi viisataotlust vastu ei v�eta ega viisasid ei v�ljastata seni, kuni Vene v�imud ei ole suutnud tagada meie esinduse julgeolekut Moskvas ja ka teistes linnades, kuis meil on Venemaal diplomaatilised esindused.

Valest ja v��rinformatsioonist veel. T�na hommikul saatis Interfax teate, kuidas vene rahvusest politseinikud lahkuvad t��lt Eesti Politseist – see on t�ielik vale. Minu soovitus nendele Vene meediakanalitele, kes seni ei ole pidanud adekvaatset informatsiooni ja informatsiooni objektiivsust millekski, oleks siiski l�puks tulla tagasi uudiste ajakirjanike ja �ldse k�igi ajakirjanike k�igi v��rtuslikemate p�him�tete juurde – informatsiooni edastamise objektiivsuse juurde.

Mina kinnitan teile seda veelkord, et Eesti riigi jaoks, Eesti rahva jaoks on k�igi Teises maailmas�jal langenute m�lestus p�ha, mida me oleme t�histanud ja t�histame ka edasi v��rikalt, m�lestades neid langenuid ja lootes loomulikult, et mitte midagi nii �udset kui oli Teine maailmas�da mitte kunagi enam ei kordu.

Vene meediakanalites on levinud ebat�psus, mille siinkohal soovin lahendada. Kahetsusv��rselt hukkus viimase kolme ��p�eva jooksul Tallinnas �ks inimene. M�nedest Vene meediav�ljaannetest v�ib lugeda, et sellesse oli segatud Eesti politsei - l�kkan t�ielikult selle vale �mber. Ei Eesti politsei ega Eesti v�imude tegevus ei olnud asjaga seotud. Juhtunu oli t�li ja puhkenud kaklus kahe inimese vahel, kes t�navaltel juhtusid olemas olema, ja paraku see kaklus l�ppes traagiliselt �he inimese surmaga. Sellel ei ole mitte mingisugust seost ei Eesti v�imudega, ega Eesti politsei tegevusega.

K�SIMUS: ETV: Mis te arvate, mis on Venemaa ebaadekvaatsete s��distuste p�hjus?
VASTUS: Siin v�ib leida ilmselt mitmeid p�hjusi. �ks on see, mis toimub t�na Venemaal – presidendi- ja parlamendivalimiste kampaania, kus kindlasti on kiusatus m�ningate tugevate avaldustega saavutada t�helepanu ja selle l�bi ka h��li. Teisalt, kui vaadata �ldse Eesti-Vene suhteid viimase viieteist aasta jooksul, siis Eesti poolel on alati olnud tahe saavutada Venemaaga normaalsed heanaaberlikud suhted. Neid suhteid on v�imalik saavutada siis, kui see tahe on m�lemal partneril. Kahjuks Vene poolelt me seda tahet, eriti viimastel aastatel, ei n�e. �ks n�itaja on ka see, et viimase viieteistk�mne aasta jooksul, ei ole �kski k�rge riigitegelane Eestit kahepoolse visiidiga k�lastanud, kuigi me oleme naaberriigid. �kski Vene president, peaminister ega v�lisminister ei ole selle viieteistk�mne aasta jooksul Eestis k�inud kahepoolsel visiidil, k�ll aga vastupidi. Nii, et paraku ka selle r�nnakute ja laimukampaania �ks p�hjusi on tahtmatus omada Eestiga heanaaberlikke suhteid, tahtmatus aktsepteerida tegelikult seda sisulit t�siasja, et Eestil on �igus oma valikutele ning need on Eesti teinud kui ta liitus 2004. aastal Euroopa Liidu ja NATOga.

K�SIMUS: Rootsi p�evaleht: Mis on Eesti n�udmised Venemaale, et homme ei suletaks konsulaati? Kui konsulaat suletakse homme, kas see on t�sine m�rk diplomaatiliste suhete halvenemisest?

VASTUS: Me ei kavatse sulgeda oma saatkonda Moskvas ega diplomaatilist esindust. Arvestades samas viimasel paaril p�eval Moskvas Eesti saatkonna �mber kujunenud olukorda, ei ole puhtf��siliselt v�imalik konsulaarteenuseid osutada ehk viisataotlusi vastu v�tta ja viisasid v�ljastada, kuna inimesed ei p��se ligi Eesti saatkonnale ja selle konsulaarosakonnale. Hoone �mber on kogunenud suur hulk inimesi ja paraku Vene v�imud ei ole suutnud tagada seda, et juurdep��s saatkonnale oleks avatud. Seet�ttu ei ole konsulaarosakonnal v�imalik praeguse seisuga homme t��tada Kui Vene v�imud ka tegelikult soovivad t�ita oma rahvusvahelisi kohustusi esinduste t�� tagamise kindlustamisel siis see v�imalus on olemas. Juhul kui julgeolekuolukord homme hommikul lubab avada Eesti konsulaaresinduse Moskvas, siis me seda ka teeme. Selleks peavad ka t�epoolest olema tagatud nii saatkonnat��tajate turvalisus kui ka meie saatkonda k�lastavate inimeste turvalisus, et mingisuguseid ekstsesse ei juhtuks.

K�SIMUS: Kuidas hindate rahvusvahelist reaktsiooni, kui n��d v�lja j�tta Venemaa reaktsioon?
VASTUS: Kui v�lja arvata, Venemaa reaktsioon, siis muud rahvusvahelist reaktsiooni hindan ma tasakaalukaks. Meie l�himad naabrid on igap�evaselt toetust kinnitanud ning andnud ka praktilist abi. Ma olen olnud telefoniteel kontaktis nii Soome kui L�ti v�lisministriga. Leedu v�lisministriga olen suhelnud vahetult. Saksamaa v�lisministriga, kes on teatavasti Euroopa Liidu eesistuja maa esindaja, olen sel teemal suhelnud,. Ma hindan rahvusvahelist reaktsiooni selles k�simuses t�iesti m�istlikuks ja rahulikuks.

Teadmiseks toimetustele!

Mon, 30 Apr 2007 10:27:00 +0300

T�na hommikul kell 8.00 alustati ettevalmistust��dega monumendi pronksist osa �mberpaigutamiseks kaitsev�e kalmistule Filtri tee 14.

Ligip��s kalmistule on politsei poolt suletud. Meediale on tagatud ligip��s alates kell 17.00. Sellega seoses palume m�istvat suhtumist ning p�eva jooksul paigaldust�id mitte segada. Hauat�his on terve, kahjustamata ning korrastatud.

Lisaks toimub t�na algusega kell 14.00 Kaitseministeeriumis, Sakala 1 pressibriifing, kus antakse �levaade tuvastamist��dest.

Briifingul r��givad kaitseministeeriumi avalike suhete juht Madis Mikko, Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskusest �llar Ranno, Muinsuskaitse Ameti arheoloogia peainspektor Ants Kraut ja Eesti Punase Risti peasekret�r Riina Kabi.

Head ajakirjanikud!

Palume Teil pressikonverentsile tulles kaasa v�tta isikutt�endav dokument ja pressikaart. Eelnimetatud dokumentide puudumisel ministeeriumisse sisse ei p��se.

T�iendav informatsioon:

Madis Mikko
Avalike suhete osakonna juhataja
+372 518 8281

Aet Kukk
Avalike suhete n�unik
+ 372 533 02328

Vabariigi Valitsuse erakorraline pressikonverents 27. aprill 2007 kell 7

Mon, 30 Apr 2007 11:18:00 +0300

Vabariigi Valitsuse erakorralise pressikonverentsi stenogramm 27. aprill 2007 kell 7

Sisututvustus

Mon, 30 Apr 2007 18:03:00 +0300

K�esolevalt lehek�ljelt leiate informatsiooni T�nism�e s�jahauda maetud s�ilmete v�ljakaevamist��de ja identifitseerimise kohta. Eraldi rubriikides on toodud �levaade s�jahaudade kaitse seadusest ning selle alusel kaitseministeeriumi juurde moodustatud s�jahaudade komisjoni t��st.

In English
Po Russki

Pahatahtlikud k�berr�nded Eesti vastu tulevad v�lismaalt

Fri, 20 Apr 2007 15:30:00 +0300

CERT Eesti teadaanne kell 14:00
Hoolimata viimaste p�evade pahatahtlikest r�nnetest Eesti kodulehek�lgede vastu, p�sib Eesti sisene internetiliiklus ning v�imalus k�lastada v�lismaiseid kodulehek�lgi. R�nnetega v�itlemiseks tuli aga piirata Eestist v�ljapoole j��vate kasutajate ligip��su r�nnatavatele valitsusasutuste kodulehek�lgedele.

„R�nded on ilmselgelt pahatahtliku iseloomuga. Tegemist ei ole kasutajate suure huviga meie kodulehek�lgedel leiduva info vastu,” kirjeldas toimuvat CERT Eesti juhataja Hillar Aarelaid. „V�lisfoorumites levivad �leskutsed ning n�pun�ited, kuidas vabatahtlikud n� „abistada” saaks,” lisas Aarelaid.

Kui Eesti siseselt on enamus avaliku sektori kodulehek�lgesid taas k�ttesaadavad, siis v�ljaspool Eestit asuvad internetikasutajad neid suures osas ei n�e. „Meie t�nase p�eva eesm�rk on j�rk-j�rgult kodulehek�lgesid taastada, et neid v�ljastpoolt Eestit tulevatele kasutajatele kuvada," kommenteeris l�hiaja tegevusi CERT Eesti juhataja Hillar Aarelaid.

CERT (Computer Emergency Response Team) Eesti k�sitleb Eesti arvutiv�rkudes toimuvaid turvaintsidente, teostab ennetavaid tegevusi nende �rahoidmiseks ning t�stab kasutajate turvateadlikkust. Eesti riigi tasemel t�idab CERT �lesandeid Riigi Infos�steemide Arenduskeskuse infoturbeintsidentide k�sitlemise osakond.

Hillar Aarelaid
CERT Eesti juhataja
6630251

Rica Semjonova
Riigi Infos�steemide Arenduskeskus
Kommunikatsioonijuht
663 0233 / 522 76 74
rica.semjonova@ria.ee
www.ria.ee

Kutse pressikonverentsile!

Sun, 29 Apr 2007 15:38:00 +0300

P�hap�eval, 29. aprillil annavad v�lisminister Urmas Paet ja kaitseminister Jaak Aaviksoo kell 11 v�lisministeeriumi pressikeskuses pressikonverentsi.

K�ik huvilised oodatud!

T�helepanu!

Ajakirjanikel, fotograafidel ja TV-operaatoritel palume end akrediteerida (anda teada: ees- ja perekonnanimi, v�ljaanne/kanal, isikut t�endava dokumendi number) hiljemalt p�hap�eva 29. aprilli kella 10ks v�lisministeeriumi pressikeskuse e-posti aadressil centre@mfa.ee

Pressil palume kohal olla 10.45, sisenemine v�lisministeeriumi B-korpuse k�lalaisp��slast: Lauteri 2. Palume kaasa v�tta isikut t�endav dokument.

V�lisministeeriumi pressitalitus
6 377 654
50 94 645
pressitalitus@mfa.ee
www.vm.ee

Veel infot:

Inga Jagom�e
52 81 467

Riina V�ndre
52 92 992

T�nism�e hauat�hise uus asukoht Kaitsev�e kalmistul Filtri t�naval

Sun, 29 Apr 2007 04:06:00 +0300

Hauat�his paigaldati Kaitsev�e kalmistule Filtri teel 30. aprillil 2007.

1. mail asetas tundmatu s�duri monumendi juurde lilled Venemaa Riigiduuma delegatsioon.

8. mail 2007 m�lestasid Vabariigi Valitsuse liikmed ja Eestis resideerivate v�lisesinduste diplomaadid Teise maailmas�ja ohvreid p�rja asetamisega tundmatu s�duri m�lestusm�rgile Kaitsev�e kalmistul Tallinnas.

L�plikul kujul, koos paekivim��riga valmis monument juuni l�puks. Fotomontaa�, kuidas hakkab hauat�his kalmistul v�lja n�gema.

Kaitseministeerium l�kkab edasi T�nism�e s�jahaudade v�ljakaevamise ja tuvastamistoimingud

Sat, 28 Apr 2007 21:07:00 +0300

Reede, 27. aprilli varahommikul Tallinna kesklinnas aset leidnud massiliste vandalismiaktide t�ttu on Kaitseministeerium sunnitud m��ramata ajaks edasi l�kkama T�nism�e s�jahaudade v�ljakaevamise ja tuvastamistoimingud.

27. aprillliks kavandatud v�ljakaevamis- ja tuvastamistoimingud pidid algama hingepalve lugemisega. K�esoleval hetkel on t��d T�nism�e s�jahaudadel peatatud ning s�jahauad j��vad piirdeaiaga �mbritsetuks ning telgiga kaetuks.

Kaitseministeerium j�tkab t�id T�nism�e s�jahaudadel nii kiiresti kui olukord Tallinnas seda v�imaldab ning v�ljakaevamise ja identifitseerimise toimingud viiakse l�pule vastavalt "S�jahaudade kaitse seadusele".

T�nism�e s�jahaudade hauat�his on Vabariigi Valitsuse otsusega "S�jahaudade kaitse seaduse" � 8 lg 2 alusel teisaldatud. Hauat�his on politsei valve all. S�jahaudade komisjoni ettepanekul paigaldatakse hauat�his koos T�nism�e s�jahaudadesse maetute s�ilmetega Kaitsev�e kalmistule.

Meedialingid

Fri, 27 Apr 2007 12:50:00 +0300

Vabariigi Valitsuse �leskutse koolidele ja koolinoortele

Sun, 29 Apr 2007 17:56:00 +0300

Vabariigi Valitsus kutsub teid, head koolinoored, �petajad, koolijuhid, hoidma selget meelt ning mitte alluma v�imalikele provokatsioonidele. J��des �hiselt v��rikaks ja rahulikuks, suudame tagada, et t�na�ised s�ndmused ei j�tku ega v�imendu.

Kutsume teid �les tegelema oma tavap�rase tegevusega – �ppet��, treeningute, huviringidega. Kindlasti vajame �ksteise toetust just sellises vormis. Palume teid mitte minna t�navakogunemistele, me ei vaja rusikakangelasi ega omakohut. Korrarikkujatega tegeleb demokraatlikus riigis politsei, otsuseid nende isikute suhtes langetavad kohtud. Usaldades Eesti riiki kinnitame endale ja teistele, et meie meel on selge ja tugev, et oleme hoolivad ja s�bralikud k�igi oma kaasmaalaste suhtes.

Hoiame oma kodumaad v��rika ja rahulikuna!

Vabariigi Valitsus

Valitsus h�vitab omanikele vandaalitsejate poolt tekitatud kahju

Fri, 27 Apr 2007 11:57:00 +0300

T�na hommikul j�tkunud erakorralisel istungil otsustas valitsus h�vitada omanikele k�ik kahjud, mida tekitasid Tallinna kesklinnas 26.-27. aprillil vandaalitsenud korrarikkujad. Samuti h�vitab valitsus Tallinna linnale k�ik korrarikkumiste tagaj�rgede k�rvaldamisega seotud kulud.

Rahandusministeeriumi poolt v�lja t��tatud korra kohaselt h�vitatakse k�ik kannatanule vandalismi tagaj�rjel tekkinud otsesed kulud. Kahjud h�vitatakse nii, et oleks v�imalik taastada endine olukord.

H�vitise taotlemiseks peaksid k�ik kannatanud p��rduma l�himatel p�evadel politseisse ning tegema avalduse. Politsei registreerib inimese avalduse, alustab asjakohase menetluse ja annab selle kohta �iendi.
Kannatanud kodanik peab tooma �iendi koos arve v�i kuludokumendiga (t�ekid, raha�lekande koopiad vms) rahandusministeeriumisse, aadressil Suur-Ameerika 1, kus neid v�etakse vastu alates esmasp�evast, 30. aprillist kella 9.00-st.

V�ljamakse esmaste kahjude likvideerimiseks teostatakse k�mne t��p�eva jooksul kuludokumentatsiooni esitamisest rahandusministeeriumile.

Suuremate kahjustuste korral palub rahandusministeerium ettev�tjatel ja linnavalitsusel lisada dokumentatsioon (inventuuriaktid vms), mis t�estaks kahjusumma suuruse.

Autodele tekitatud kahju h�vitamine toimub esitatud kahjuhindamise akti alusel. Vajadusel ja kokkuleppel riik toetab v�i korraldab hindamise l�biviimist.

Kindlustuslepingut omavatel kannatutel soovitab valitsus koheselt v�tta ka �hendust oma kindlustusandjaga.

Informatsiooni kahjude h�vitamise kohta saab rahandusministeeriumi telefonilt 611 3077 v�i e-posti aadressilt helen.ojamaa@fin.ee

Vabariigi Valitsus ja kriisikomisjon pidasid erakorralise istungi

Fri, 27 Apr 2007 11:48:00 +0300

Neljap�eva ��sel vastu reedet kogunes Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon erakorralisele n�upidamisele, et arutada Tallinnas kujunenud olukorda. Lisaks kriisikomisjoni esimehele siseminister J�ri Pihlile, osalesid n�upidamisel valitsuse liikmetest ka peaminister Andrus Ansip ja kaitseminister Jaak Aaviksoo. Kriisikomisjoni n�upidamisele j�rgnes valitsuse erakorraline istung.

Kriisikomisjon kuulas �ra siseministri ettekande olukorrast Tallinna kesklinnas. T�nism�ele kogunes 26. aprillil kuni 1500 inimest, kellest osa hakkas kell 21.20 ajal agressiivselt k�ituma. Kesklinna piirkonnas pandi toime vandalismiaktid, muuhulgas r�nnati politseinikke. Kino Kosmose, Endla t�nava, Vabaduse v�ljaku piirkonnas pandi toime vandalismiakte: purustati aknaid, s��dati esemeid ja l�huti autosid, kummuli p��rati v�hemalt 13 s�idukit. Vigastada sai 44 vandaalitsejat ja 13 politseinikku. Enamus vandaalitsejate vigastustest on l�ikehaavad, mis tekkisid akende purustamisel.

Anal��sinud tekkinud olukorda, tegi kriisikomisjon valitsusele ettepaneku korvata korratustega tekitatud kahju riigi eelarvest. Vajalikuks peeti j�tkata tugevdatud kontrolliga piiril. Kriisikomisjon v�ttis teadmiseks, et Tallinnasse on saabumas t�iendavad politseij�ud.

Kriisikomisjon tegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku vandaalitsejate poolt ettek��ndeks toodud hauat�his viivitamatult teisaldada ja paigaldada Kaitsev�e kalmistule.

L�htuvalt kriisikomisjoni soovitusest otsustas t�na ��sel kell 3.40 erakorralise istungi pidanud Vabariigi Valitsus riigi julgeoleku huvides s�jahaudade kaitse seaduse paragrahv 8 l�ike 2 alusel koheselt teisaldada Kaarli puiestee 13 kinnistul asuva hauat�hise Kaitsev�e kalmistule. Valituse otsus hauat�hise teisaldamise kohta on praeguseks t�idetud ja hauat�his asub politsei valve all.

Valitsuse otsuse eesm�rgiks on hoida �ra v�imalikud edasised samav�rd j�hkrad avaliku korra rikkumised, mis on reaalseks ohuks kodanike tervisele ja varale.

Kriisikomisjon kutsub rahvast �les �iguskuulekusele ja mitte minema kaasa v�imalike provokatsioonidega.

P�hja-Eesti Regionaalhaiglasse toimetati 22 kannatanut, neist 18 lasti kodusele ravile, kolm j�eti haiglasse ja �ks isik suri pussitamise tagaj�rjel. Esialgsetel andmetel pussitas Oleg Dimitrit ning sai ka ise vigastusi. M�lemad isikud toimetati P�hja-Eesti Regionaalhaiglasse, kus Dimitri operatsioonil suri. Kuriteos kahtlustatav Oleg viibib haiglaravil.

Ida-Tallinna Keskhaiglasse viidi 22 kannatanut, kellest 21 isikut lubati koju ja �ks politseiametnik j�eti haiglaravile. Lisaks sellele anti esmaabi 12-le politseiametnikule.

Kinni on peetud 300 vandaalitsejat, kelle suhtes viiakse l�bi menetlustoiminguid, et selgitada v�lja nende poolt toime pandud kuriteod. Paljud kinnipeetud on tabatud asit�enditega, st r��vitud esemetega.

Neljap�eval, 26. aprillil enne kella 21.15 politseisse toimetatud �igusrikkujate suhtes alustatakse v��rteomenetlust karistusseadustiku paragrahv 262 j�rgi, mis k�sitleb avaliku korra rikkumist. P�rast seda kellaaega politseisse toimetatud isikute suhtes alustatakse kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahv 263 j�rgi – avaliku korra raske rikkumine isikute grupi poolt. Esialgsetel andmetel on neid isikuid 273.

Piirkonnas asunud politsei turvakaamerate salvestuste ja tehtud fotode ning erinevate videosalvestuste alusel tuvastatakse veel vabaduses viibivaid kurjategijaid.

Kella 5.30 oli tuvastatud 99 r��stamise ohvriks langenud s�ndmuskohta, valdavalt on tegemist aknaklaaside purustamisega.

Kriisikomisjon r�hutas, et on oluline, et k�ik kurjategijad saaksid range karistuse.

Head ajakirjanikud!

Olete oodatud t�na kell 7.00 Stenbocki majas toimuvale pressikonverentsile, kus esinevad peaminister Andrus Ansip, siseminister J�ri Pihl, kaitseminister Jaak Aaviksoo ja politsei peadirektor Raivo Aeg.

Kaitseministeeriumi pressikonverents seoses T�nism�e s�jahaua kaevet��de ettevalmistamise algusega 26. aprillil 2007 kell 9.00

Fri, 27 Apr 2007 07:16:00 +0300

Kuula pressikonverentsi helifaili (Windows Media)
Esinejad:
Madis Mikko, kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja
Anu Aasp�llu, kohtuekspertiisi ja kriminalistika keskuse keemia- ja bioloogia osakonna juhataja

Kaitseministeerium alustab ettevalmistust�id s�jahaudade tuvastamiseks T�nism�e haljasalal

Thu, 26 Apr 2007 18:49:00 +0300

T�na, 26. aprilli hommikul algavad ettevalmistust��d s�jahaudade tuvastamistoimingute l�biviimiseks T�nism�e haljasalal. Seej�rel algavad arheoloogilised v�ljakaevamised ja identifitseerimist��d, et tuvastada v�imalike maetute isikud ja nende arv.

Eelt��de k�igus paigaldatakse T�nism�e haljasala �mber aed. Eesm�rgiga tagada s�ilmete v��rikas kohtlemine ning tuvastust��de l�biviimine vastavalt rahvusvahelistele reeglitele p�stitatakse tuvastamist��de �mber telk.

Tuvastamistoimingud viiakse l�bi vastavalt rahvusvahelistele tavadele ja kokkulepetele. Nendeks on Interpoli poolt v�lja t��tatud DVI (katastroofiohvrite tuvastamise) juhend ning �ldised kohtumeditsiinilise ja kohtuantropoloogilise praktika reeglid (vt. http://www.interpol.int/Public/DisasterVictim/Guide/Default.asp ).

S�jahaudadesse maetud isikute identifitseerimist hakkab peale ettevalmistust��de l�ppemist teostama Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisib�roo koos Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskusega. Arheoloogide poolt l�biviidavate v�ljakaevamist��de juures viibib kohtuarst, kes juhendab s�ilmete avastamise, v�ljakaevamise, dokumenteerimise ja pakendamise protsessi. Leitud s�ilmed dokumenteeritakse ja pakendatakse politsei ekspert-kriminalisti poolt.

Tallinnas T�nism�el asuv haljasala on tunnistatud kultuurim�lestiseks kui Teises maailmas�jas hukkunute matmispaik. Selgusetusele T�nism�e haljasalale maetute isikute ja nende t�pse arvu kohta on viidanud Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Sihtasutus oma 2006. aastal koostatud ajaloolises �iendis Tallinnas T�nism�el asuva punaarmeelaste �hishaua ja m�lestusm�rgi kohta. (vt http://www.valitsus.ee/brf/doc.php?34981 ).

Kaitseministeeriumi juures tegutsev s�jahaudade komisjon on tuvastanud, et maitsmispaiga n�ol on tegemist s�jahaudadega.

Arheoloogilised v�ljakaevamised T�nism�el toimuvad Muinsuskaitseameti peainspektori juhendamisel. K�ik t��d teostatakse koosk�las s�jahaudade kaitse seaduse s�tetega.

Teadmiseks toimetustele!

T�na hommikul algusega kell 9.00 toimub Kaitseministeeriumis, Sakala 1 pressibriifing. Briifingul r��givad algavatest identifitseerimist��dest Kaitseministeeriumi avalike suhete juht Madis Mikko ning Anu Aasp�llu Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskusest.

Head ajakirjanikud,

Palume Teil pressikonverentsile tulles kaasa v�tta isikutt�endav dokument ja pressikaart. Eelnimetatud dokumentide puudumisel ministeeriumisse sisse ei p��se.

Thu, 26 Apr 2007 06:10:00 +0300

S�jahaudade kaitse seaduse alusel moodustas kaitseminister k�esoleva aasta alguses s�jahaudade komisjoni.

Wed, 25 Apr 2007 18:32:00 +0300

S�jahaudadega seonduvat reguleerib Eestis seaduse tasemel 10. jaanuaril 2007 Riigikogu poolt vastu v�etud s�jahaudade kaitse seadus.

Lisainfo

Wed, 25 Apr 2007 18:28:00 +0300

Sellel lehek�ljel avaldatud fotosid v�ivad k�ik meediav�ljaanded tasuta kasutada. Fotode autorluse puhul palun viidake: "Kaitseministeerium"

***

The photos on this page can be used free of charge by all media outlets. Please credit photos as follows: "Ministry of Defence of the Republic of Estonia"

***

Представленные на этой страничке фотоснимки СМИ могут использовать безсплатно. Указывая на автора статьи, ссылайтесь, пожалуйста, на «Министерство обороны».

Wed, 25 Apr 2007 17:19:00 +0300

Siin lehek�ljel on kirjeldatud �ldised p�him�tted ja reeglid kuidas meediav�ljaannete esindajad saavad kajastada T�nism�e s�jahaua v�ljakaevamist��de piirkonnas toimuvat.

Wed, 25 Apr 2007 17:16:00 +0300

Siit rubriigist leiate loetelu valitsusasutuste pressiesindajatest, kelle poole saavad ajakirjanikud p��rduda T�nism�e s�jahauda ja sellega seonduva info v�i kommentaaride saamiseks.

Meediav�ljaannetele

Wed, 25 Apr 2007 17:14:00 +0300

Meediale on tagatud v�ljakaevamiste ja s�ilmete identifitseerimistoimingutele piisav juurdep��s, arvestades samas maetute v��rikust s�ilitavaid piiranguid.

Suuremate meediav�ljaannete ajakirjanikel on v�imalik p��seda v�ljakaevamiste kohale v�ikestes gruppides kindlal ajal ja koos ametiisikust saatjaga. V�ljakaevamiste l�biviimist ei ole v�imalik j�lgida, ligip��s v�ljakaevamist��de alale v�imaldatakse v�ljakaevamiste etappide vahel.

Videopildi salvestamise ainu�igus v�ljakaevamiste alal on Eesti Televisoonil. Vastavalt s�lmitavatele kokkulepetele jagab Eesti Televisioon videosalvestust selleks soovi avaldanud meediakanalitega. Kontaktinimene ETV-s: Andres Kuusk andres.kuusk@etv.ee

V�ljakaevamiste alal tehtud ametlikud fotod avaldatakse veebilehel www.riik.ee/tuvastus ja neid saavad k�ik meediav�ljaanded tasuta kasutada. Fotode kasutamisel tuleb viidata autorile: “Kaitseministeerium”.

V�ljakaevamis- ja tuvastamist��de k�igust antakse avalikkusele teada pressiteadetega. Vajadusel korraldatakse meediale m�eldud briifinguid ja pressikonverentse.

T��de piirkonnas ei ole lubatud kasutada mobiiltelefone, fotoaparaate, videokaameraid ja muud olustiku j��dvustamist v�imaldavaid vahendeid (va ametlik fotografeerimine ja ETV �igus teatud etapis filmida). K�ik mobiiltelefonid ning video- audiosalvestamist v�imaldavad vahendid, mis ei ole t��de teostamiseks vajalikud, antakse objektile sisenedes p��slasse hoiule.

Ametlikud fotod pressile

L�hi�levaade s�jahauast T�nism�el

Wed, 25 Apr 2007 15:30:00 +0300

Eesti Vabariik, nagu teisedki Euroopa Liidu liikmesriigid, austab k�igi Teise maailmas�ja ohvrite ja langenute m�lestust ning hindab k�rgelt nende rahvaste panust, kes v�itlesid ennastsalgavalt fa�ismi ja natsismi purustamise nimel agressiivsete totalitaarsete re�iimide, sealhulgas natsismi ja fa�ismi vastu. Eesti valitsus m�istab samas hukka nende tegevuse, kes panid Eesti Vabariigi territooriumil toime inimsusevastaseid kuritegusid ning korraldasid massirepressioone.

22. septembril 1947. aastal p�stitati Tallinnas T�nism�ele maetud punaarmeelaste hauale hauat�his ehk nn pronkss�dur. Kohustusliku linnaehitusliku komponendina pidi punaarmee ausammas asuma avalikus kohas ning olema avara platsiga, et sellel oleks olnud v�imalik korraldada totalitarismile iseloomulikke tseremooniaid kommunistliku re�iimi ja Punaarmee �listamiseks.

Tallinnas T�nism�el asuv haljasala on tunnistatud kultuurim�lestiseks, kui Teises maailmas�jas hukkunute matmispaik. Kaitseminister on kandnud T�nism�el asuva matmispaiga s�jahaudade nimekirja.

Selle hauat�hisel on aga kahetine t�hendus: �helt poolt meenutab see langenuid, kes andsid oma elu natsi-Saksamaa vastu v�ideldes. Teisalt meenutab see valusalt n�ukogude okupatsiooni ja selle inimsusevastaseid kuritegusid, mis on v�rdsustavad natsi-Saksamaa samaliigiliste kuritegudega. N�ukogude okupatsiooni kuritegelikkust ja massilisi kuritegusid Eestis on tunnistanud ka Euroopa Inim�iguste Kohus.

Ei saa pidada aktsepteeritavaks, et Tallinna kesklinnas on maetud inimesi linnaparki t�histamata haudadesse, nendel nimetutel haudadel toimuvad avalikud �ritused – teiste seas kasutavad matmispaiga eksponeeritud asukohta avalikkuse h�irimiseks �ra erinevad ��rmusr�hmitused (nii neostalinistlikud kui parem��rmuslikud). Samuti ei taga T�nism�e haljasala praegune lahendus igap�evast hauarahu, kuna pole takistatud inimeste liiklemine matmiskohal. Seega on Tallinnas tegemist �ldtunnustatud inimlike tavade ja v��rtushinnangute kohaselt ebanormaalse olukorraga. Suure liikluss�lme k�rval asuv matmispaik ei v�imalda tagada s�ilmete austamist koosk�las Genfi konventsiooni lisaprotokolli s�tetega. V��rika hauarahu tagamiseks on s�jahaudade kaitse komisjon andnud kaitseministrile selge soovituse T�nism�e s�jahauas paiknevad v�imalikud s�ilmed �mber matta.

Eelseisvate v�ljakaevamiste ja identifitseerimist��de eesm�rk on v�imalike maetute arvu ja t�pse paiknemise tuvastamine. Selgusetusele T�nism�e haljasalale maetud isikute ja nende t�pse arvu kohta on k�ige selgemalt viidanud Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Sihtasutus oma 2006. aastal koostatud ajaloolises �iendis Tallinnas T�nism�el asuva punaarmeelaste �hishaua ja m�lestusm�rgi kohta.

V�ljakaevamised ja tuvastust��d viiakse l�bi v��rikalt ning k�iki rahvusvahelisi tavasid j�rgides.

S�ilmete identifitseerimine

Wed, 25 Apr 2007 12:47:00 +0300

T�nism�e s�jahauda maetud v�imalike s�ilmete tuvastamistoimingud viiakse l�bi vastavalt rahvusvahelistele reeglitele, tavadele ja kokkulepetele (Interpoli poolt v�lja t��tatud katastroofiohvrite tuvastamise juhend, �ldised kohtumeditsiinilise ja kohtuantropoloogilise praktika reeglid ja �ldtunnustatud meetodid, soovitused �hishaudade arheoloogiliseks ja kohtuantropoloogiliseks uurimiseks).

S�jahaudadesse maetud isikute identifitseerimist teostab Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisib�roo koos Kohtuekspertiisi ja Kriminalistikakeskusega. Arheoloogide poolt l�biviidavate v�ljakaevamist��de juures viibib kohtuarst, kes juhendab s�ilmete avastamise, v�ljakaevamise ja dokumenteerimise protsessi.

S�jahauast v�ljakaevatud s�ilmete puhul tuvastatakse �ldised ja erilised isikutunnused ning v�etakse DNA proovid. Alates t��de alustamisest kuu aja jooksul valmiv uuringuakt sisaldab kohtuantropoloogilise uuringu tulemust ja v�imalusel DNA anal��si tulemust. Kokkuv�tte uurimistulemustest avaldab kaitseministeerium.

S�ilmete l�plikuks identifitseerimiseks on vaja v�rdlusmaterjali bioloogiliste l�hisugulaste DNA proovide n�ol. P�rast s�ilmete uuringute l�biviimist v�ivad maetud isikute t�en�olised sugulased p��rduda kaitseministeeriumi poole, kes korraldab DNA v�rdlusproovide v�tmise.

Katastroofiohvrite tuvastamise juhend

Tue, 24 Apr 2007 20:10:00 +0300

Katastroofiohvrite tuvastamise juhend (Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsioon - INTERPOL) (PDF, 4726KB)

KUKU raadios 16. kuni 20. aprillini 2007 eetris olnud raadioents�klopeedia saade T�nism�e asumi teemal

Tue, 24 Apr 2007 14:03:00 +0300

Helifail nr 1 (MP3, 6780 KB) - �levaade T�nism�e asumi ajaloost
Helifail nr 2 (MP3, 6724 KB) - T�nism�e asumi objektid, asutused ja institutsioonid
Helifail nr 3 (MP3, 7523 KB) - T�nism�e asumi objektid, asutused ja institutsioonid (s�jahaud)
Helifail nr 4 (MP3, 7549 KB) - T�nism�e asumi objektid, asutused ja institutsioonid (s�jahaud)
Helifail nr 5 (MP3, 6863 KB) - T�nism�e asumi objektid, asutused ja institutsioonid (s�jahaud)

Mon, 23 Apr 2007 14:33:00 +0300

Riigikogu v�ttis 10. jaanuaril 2007 66 poolth��lega vastu s�jahaudade kaitse seaduse.

S�jahaudade kaitse ja korrashoiu ning nende �le arve pidamise k�simused olid siiani Eestis �iguslikult reguleerimata (v�lja arvatud kahepoolsed lepingud Saksa ja Soome s�jahaudade kohta), mist�ttu oli asjakohase seaduse vastuv�tmine h�davajalik. S�jahaudade teema on olnud Riigikogus varem arutusel, viimati menetles asjakohast eeln�ud Riigikogu IX koosseis, kuid seaduse vastuv�tmiseni ei j�utud.

S�jahaudade kaitse seaduse eesm�rk on reguleerida s�jategevuse tagaj�rjel surnud isikute s�ilmete kaitset, s�jahaudade korrashoidu, s�jahaudade t�histamist, avalikkuse juurdep��su s�jahaudadele ning s�ilmete �mbermatmist s�jahaudadest kalmistutele.

Seadust kohaldatakse Eesti Vabaduss�jas langenud Eesti s�jameeste s�ilmete ja s�jahaudade ning Eesti iseseisvuse eest relvastatud v�itluses langenud isikute s�ilmete ja s�jahaudade suhtes. Teiste riikide relvaj�ududesse kuulunud isikute v�i teiste riikide kodanike s�ilmete ja s�jahaudade suhtes kohaldatakse seadust juhul, kui v�lislepingud ei s�testa teisiti.

Seaduse kohaselt on kaitseministeerium asutus, kes peab arvet s�jahaudade �le ning kes korraldab s�jahaudade t�histamist ja hooldamist, samuti vajaduse korral s�ilmete �mbermatmist kalmistule. Seaduse alusel luuakse ka s�jahaudade komisjon, kelle �lesandeks on tegeleda s�jahaudade asupaiga sobivuse hindamise, vajalike identifitseerimistoimingute, �mbermatmise, hauat�hise paigaldamise v�i teisaldamise ja teiste sarnaste k�simustega. Komisjon teeb oma asjassepuutuvad ettepanekud kaitseministrile. Teadaolevate s�jahaudade osas n�eb seadus ette nendeks toiminguteks �heaastase t�htaja.

S�jahaudades asuvate s�ilmete �mbermatmine on seaduse kohaselt lubatud juhtudel, kui hauad asuvad ebasobivates kohtades, mist�ttu ei ole v�imalik s�jahaua v��rikas kohtlemine. S�jahaudade ebasobivateks kohtadeks on loetakse eesk�tt parke ja muid haljasalasid, hooneid tiheasustusaladel v�ljaspool kalmistuid ning kohti, kus asuvatel haudadel toimuvad massi�ritused v�i kus asuvad haudadega mitteseotud rajatised. Valitsuse otsusel v�ib s�ilmed �mber matta ka siis, kui see on avalikes huvides v�ltimatult vajalik. Selline avalik huvi v�ib kaasneda n�iteks �hiskondlike rajatiste ehitamisega s�jahaudade vahetus l�heduses, tervisekaitseliste kaalutlustega, julgeoleku kaalutlustega v�i loodusn�htustest p�hjustatud ohuga s�jahaudade s�ilimisele.

Pressiesindajate kontaktid

Mon, 23 Apr 2007 13:41:00 +0300

Nimi	Amet	Telefon	E-post
Madis Mikko	kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja	717 0235, 518 8281	Madis.Mikko@kmin.ee
Aet Kukk	kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna n�unik	717 0078, 53 30 2328	Aet.Kukk@kmin.ee
Inga Jagom�e	valitsuse kommunikatsioonib�roo direktor	693 5706; 528 1467	Inga.Jagomae@riigikantselei.ee
Martin Ja�ko	valitsuse infon�unik	693 5770, 505 2568	Martin.Jasko@riigikantselei.ee
Katrin Vides	siseministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja	612 5032, 527 6806	Katrin.Vides@siseministeerium.ee
Harrys Puusepp	P�hja politseiprefektuuri pressiesindaja	612 4051, 515 1830	harrys.puusepp@pohja.pol.ee
Katrin Arvisto	kultuuriministeeriumi avalike suhete n�unik	628 2262, 511 3124	Katrin.Arvisto@kul.ee
Riin Kiik	piirivalve	51 55 626	riin.kiik@pv.ee
Ehtel Halliste	v�lisministeeriumi pressiesindaja	637 7654, 509 4645	pressitalitus@mfa.ee
Mati Raidma	Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, s�jahaudade komisjoni endine esimees	50 74 112	Mati.Raidma@riigikogu.ee
Anu Aasp�llu	kohtuekspertiisi ja kriminalistika keskus	52 11 586	anu.aaspollu@kekk.pol.ee

S�jahaudade komisjoni koosseis

Mon, 23 Apr 2007 12:38:00 +0300

Nimi	Ametikoht
Mati Raidma (komisjoni esimees)	Riigikogu liige
Jako Vernik	siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika osakonna juhataja
Eerik Niiles Kross	S-Keskuse (L�hiajaloo uurimiskeskuse) juhatuse liige
Kristi Land	v�lisministeeriumi juriidiliste ja konsulaark�simuste asekantsleri n�unik rahvusvahelise �iguse k�simustes
Hanno Pevkur	justiitsministeerium, ministri n�unik
Tiina Tojak	Eesti S�jahaudade Hoolde Liit, tegevdirektor
Ilme M�esalu	muinsuskaitseameti peainspektor

�levaade s�jahaudade komisjoni t��st

Mon, 23 Apr 2007 12:31:00 +0300

Kaitseministeerium l�kkab edasi T�nism�e s�jahaudade v�ljakaevamise ja tuvastamistoimingud (27. aprill 2007)
Kaitseministeeriumis toimus s�jahaudade komisjoni kolmas koosolek (1. m�rts 2007)
Kaitseminister k�sib s�jahaudade komisjonilt hinnangut T�nism�e s�jahaua asukoha sobivuse kohta (27. veebruar 2007)
Toimus kaitseministeeriumi s�jahaudade komisjoni teine koosolek (22. veebruar 2007)
Kaitseministeeriumis toimus s�jahaudade komisjoni esimene koosolek (14. veebruar 2007)
Kaitseminister J�rgen Ligi moodustas s�jahaudade komisjoni (13. veebruar 2007)

Sissejuhatus

Mon, 23 Apr 2007 12:24:00 +0300

Eesti riigi moraalne ja rahvusvaheline kohustus on kindlustada kord, kaitse ja hauarahu s�jahaudade ning sinna juurde kuuluvatele monumentidele. Sellest tulenevalt v�eti k�esoleva aasta 10. jaanuaril vastu rahvusvahelisi p�him�tteid ja tavasid j�rgiv s�jahaudade kaitse seadus. Selle seaduse p�hjal loodi kaitseministeeriumi juures s�jahaudade komisjon, mille �lesanne on kaitseministrile ettepanekute tegemine s�jaohvrite matmispaikade kaitse ja s�ilmete v�imaliku �mbermatmise kohta.

Kaitseminister moodustas k�esoleva aasta alguses s�jahaudade komisjoni, kinnitas tema t��korra ja nimetas esimehe. Seitsmeliikmelisse s�jahaudade komisjoni kuuluvad siseministri, v�lisministri, justiitsministri, kultuuriministri ja Eesti S�jahaudade Hoolde Liidu nimetatud isikud ja kaks kaitseministri nimetatud isikut.

27. veebruaril 2007 k�sis kaitseminister s�jahaudade komisjonilt hinnangut T�nism�e s�jahaua asukoha sobivuse kohta. Asukoha sobivuse hindamisel palus kaitseminister s�jahaudade komisjonil arvestada matmispaigaga seotud avaliku korra rikkumisi, poliitilisi pingeid ning nende koosk�la hauarahu p�him�ttega.

K�esoleva aasta 9. m�rtsil soovitas s�jahaudade komisjon kaitseministril T�nism�el asuvad s�ilmed �mber matta, sest praeguses asukohas pole hauarahu tagatud ning selle tagamiseks tuleks pronkss�duri l�histel asuvad s�ilmed �mber paigutada Tallinna Siselinna kalmistule. Viimane on komisjoni seisukohalt v��rikas koht, tagamaks hauarahu ning s�jahaua v��rika kohtlemise p�him�tet.

S�jahaudade kaitse seaduse t�istekst

Mon, 23 Apr 2007 12:23:00 +0300

Elektrooniline Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12777064

V�lja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 11. jaanuari 2007. a otsusega nr 81

S�JAHAUDADE KAITSE SEADUS
Vastu v�etud 10. jaanuaril 2007. a

J�rgides ja tunnistades Eesti Vabariigi kohustust tagada Eesti territooriumil peetud s�jategevuses hukkunud isikute s�ilmete kaitse, austamine ja v��rikas kohtlemine;

leides, et s�jategevuses hukkunud isikute matmine ebasobivatesse kohtadesse ei vasta euroopalikule kultuurile ning surnute m�lestuse ja s�ilmete austamise traditsioonile;

v�ttes aluseks 1949. aasta 12. augusti Genfi konventsioonide 1977. aasta 8. juuni (I) lisaprotokolli rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite kaitse kohta artikli 34, mille kohaselt on Eesti riik kohustatud tagama Eesti territooriumil s�jategevuse t�ttu surnud isikute s�ilmete ja matmispaikade austamise ning viimaste t�histamise ning mille j�rgi on Eesti riik �igustatud s�ilmeid �mber matma avalikest huvidest l�htudes, v�tab Riigikogu vastu k�esoleva seaduse.

1. peat�kk
�LDS�TTED

� 1. Seaduse reguleerimisala

(1) K�esoleva seadusega m��ratakse kindlaks Eestis asuvate s�jahaudade �iguslik kaitse, korrashoid, avalik ligip��s s�jahaudadele ning s�jahaudade t�histamise kord, samuti k�esolevas seaduses s�testatud kaitse eesm�rgil Eestis asuvatest s�jahaudadest s�ilmete kalmistule �mbermatmise alused ja kord.

(2) K�esolevat seadust kohaldatakse Eesti Vabaduss�jas langenud Eesti s�jameeste s�ilmete ja s�jahaudade ning Eesti iseseisvuse eest relvastatud v�itluses, sealhulgas relvastatud vastupanuliikumises (metsavendluses), langenud isikute s�ilmete ja s�jahaudade suhtes. Teiste riikide relvaj�ududesse kuulunud isikute ja teiste riikide kodanike s�ilmete ja s�jahaudade suhtes kohaldatakse k�esolevat seadust niiv�rd, kuiv�rd v�lislepingus ei ole ette n�htud teisiti.

(3) V�lisriikides asuvate Eesti kodanike s�jahaudadega seonduv �iguslik korraldus ja haudade korrashoid tagatakse v�lislepingutega.

� 2. M�isted

K�esolevas seaduses kasutatakse m�isteid j�rgmises t�henduses:
1) s�jaohver on:
– isik, kes langes relvastatud v�itluses v�i suri selles saadud haavadesse v�i haigustesse �he aasta jooksul p�rast v�itluses osalemist;
– isik, kes hukkus okupatsioonire�iimile relvastatud vastupanu osutamisel v�i suri relvastatud vastupanuliikumises saadud tervisekahjustuse t�ttu �he aasta jooksul p�rast vastupanuliikumises osalemist;
– isik, kes langes v�i hukkus s�jav�eteenistuses v�i sellega sarnases teenistuses s�jategevuse ajal v�i suri nimetatud teenistuses s�jategevuse ajal saadud tervisekahjustuse t�ttu �he aasta jooksul p�rast tervisekahjustuse tekkimist;
– isik, kes suri otseses s�jategevuses v�i otsese s�jategevuse ajal saadud vigastusse �he aasta jooksul p�rast vigastuse saamist;
– isik, kes suri interneerimislaagris v�i interneerimislaagris saadud tervisekahjustuse t�ttu �he aasta jooksul p�rast sealt vabanemist;
– isik, kes suri s�javangis v�i s�javangis olles saadud tervisekahjustuse t�ttu �he aasta jooksul p�rast s�javangistuse l�ppu;
2) s�jahaud on k�esoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud isikute s�ilmete matmispaik;
3) kalmistu on inims�ilmete, surnukehade v�i tuhastatud surnukehade matmiseks etten�htud, planeeritud ja vajalike ehitistega maa-ala;
4) kaitsev�e kalmistu on s�jaohvrite ja kaitsev�elaste matmiseks etten�htud kalmistu, mis on riigi omanduses ja mille haldamine kuulub Kaitseministeeriumi valitsemisalasse. Kaitsev�e kalmistute haldamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

2. peat�kk
S�JAHAUDADE KAITSE

� 3. S�jahaua s�ilimis�igus

(1) S�jahaud t�histatakse ja selle �iguslik kaitse kestab k�esolevas peat�kis s�testatud korras t�htajatult v�i v�lislepinguga s�testatud t�htajani.

(2) Selle kinnisasja omanik, millel on s�jahaud, on kohustatud tagama s�jahaua ja selle t�histuse s�ilimise. S�jahaua juurde viivad teed ja rajad on p�ikeset�usust p�ikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning kinnisasja valdaja ei tohi nimetatud ajal takistada inimeste juurdep��su kaitstavale s�jahauale.

(3) Kinnisasja omanik on kohustatud lubama k�esolevas seaduses etten�htud kohustuste t�itmiseks vajalike t��de tegemist oma kinnisasjal.

(4) V�ljaspool kalmistuid asuvate s�jahaudade kaitseks kehtestatakse kaitsev��nd kuni 25 meetri ulatuses s�jahaua v�liskontuurist v�i piirist arvates.

� 4. S�jahaudade arvestuse pidamine

(1) Eestis ja v�lisriikides asuvate s�jahaudade arvestust peab Kaitseministeerium. Kaitseminister kehtestab m��rusega s�jahaudade nimekirja pidamise korra, milles n�hakse ette nimekirja kantavad andmed, s�jahaua nimekirjast kustutamise kord ja s�jahaudade kohta andmete v�ljastamise kord. Kaitseministeeriumil on �igus volitada s�jahaudade arvestust pidama teist juriidilist isikut.

(2) Kinnisasja omanik on kohustatud tema maalt leitud s�jahauast, samuti hauast, mille puhul on p�hjendatud kahtlus, et tegemist on s�jahauaga, informeerima Kaitseministeeriumi viivitamata p�rast s�jahaua leidmist.

(3) Iga�ks, kelle valduses on teavet s�jahaudade kohta, on kohustatud selle tasuta edastama Kaitseministeeriumile �he aasta jooksul alates k�esoleva seaduse j�ustumisest v�i kohe p�rast s�jahaua leidmist v�i vastava uue teabe saamist.

� 5. S�jahaua kaitse ja kaitsekohustuse teatis

(1) Kaitseminister otsustab s�jahaua kandmise s�jahaudade nimekirja. Isikule, kelle kinnisasjal asub s�jahaud, v�ljastab kaitseminister kaitsekohustuse teatise. Enne s�jahaua kandmist s�jahaudade nimekirja annab s�jahaudade komisjon k�esoleva seaduse alusel oma arvamuse, kas selles s�jahauas olevad s�ilmed tuleb �mber matta v�i mitte. Kui s�jahauas olevad s�ilmed tuleb �mber matta k�esolevas seaduses s�testatu alusel, ei kanta s�jahauda s�jahaudade nimekirja ega v�ljastata selle kohta kaitsekohustuse teatist. P�rast s�ilmete �mbermatmist otsustab kaitseminister uue matmispaiga s�jahaudade nimekirja kandmise ning v�ljastab kaitsekohustuse teatise.

(2) Kaitsekohustuse teatis on s�jahauda sisaldava v�i selle piiresse j��va kinnisasja omanikule, kinnistusraamatusse kantud riigivara valitsejale, riigivara valitseja volitatud isikule v�i asutusele (edaspidi valdaja) v�ljastatav teabedokument, milles sisalduvad piirangud kantakse maakatastrisse.

(3) Kaitsekohustuse teatis sisaldab:
1) andmeid s�jahaua ja selle s�jahaudade nimekirja kandmise aja kohta;
2) s�jahaua kaitse tagamiseks vajalike kitsenduste loetelu.

(4) Kaitsekohustuse teatise v�ljastab kaitseminister kolmek�mne p�eva jooksul, arvates s�jahaua kandmisest s�jahaudade nimekirja.

(5) Kaitsekohustuse teatis antakse �le allkirja vastu v�i saadetakse posti teel t�htkirjaga.

� 6. S�jahaua t�histamine ja hooldamine

(1) S�jahaud t�histatakse s�jaohvrite s�ilmete austamist ja v��rikat kohtlemist tagaval viisil nii, et s�jahaua asukohta looduses oleks v�imalik m�rgata. S�jahaua t�hisele kantakse v�imaluse korral sinna maetud isikute nimed.

(2) S�jahaudade t�histamist ja hooldamist korraldab Kaitseministeerium. Kaitseministeeriumil on �igus volitada s�jahaudu t�histama ja hooldama teist juriidilist isikut ning s�lmida selle isikuga riigieelarvelise eraldise kasutamise leping. Avalikul kalmistul ja kaitsev�e kalmistul asuvaid s�jahaudu korrastab, teeb remondi- ja restaureerimist�id ning hooldab kalmistu haldaja v�i kaitseministri volitatud juriidiline isik.

(3) Eraisiku hooldatav s�jahaud on haud, mida hooldavad s�jahauda maetud isiku omaksed v�i maaomanik. Kaitseministeeriumil on �igus eraisiku hooldatava s�jahaua hooldamise kohustus senise hooldaja n�usolekul �le v�tta.

� 7. Maa v��randamine

(1) Kui k�esoleva seaduse �-s 3 etten�htud s�jahaua s�ilimis�iguse tagamine raskendab oluliselt maat�ki sihtotstarbelist kasutamist omaniku poolt, rakendatakse kinnisasja sundv��randamise seaduse � 3 l�ikes 2 s�testatud kinnisasja sundv��randamist omaniku taotlusel.

(2) Kohaliku omavalitsuse �ksused ei saa n�uda maat�ki v��randamist riigi poolt k�esoleva paragrahvi l�ike 1 alusel.

3. peat�kk
�MBERMATMISELE KUULUVAD S�ILMED, �MBERMATMISE OTSUSTAMINE JA KORRALDAMINE

� 8. �mbermatmisele kuuluvad s�ilmed ja �mbermatmise otsustamine

(1) K�esoleva seaduse alusel kuuluvad s�ilmed �mbermatmisele, kui s�jahaud asub ebasobivas kohas. S�jahauale ebasobivaks kohaks on eelk�ige pargid, muud haljasalad ja hooned tiheasustusaladel v�ljaspool kalmistuid, samuti kohad, kus toimuvad massi�ritused v�i asuvad haudadega mitteseotud rajatised, ning muud kohad, mis ei v�imalda s�jahaua v��rikat kohtlemist. S�jahaua asukoha ebasobivuse m��rab s�jahaudade komisjon. Kaitseminister otsustab s�jahaudade komisjoni ettepanekul, millised s�ilmed millisele kalmistule �mber maetakse.

(2) Vabariigi Valitsus otsustab s�jahauas olevate s�ilmete �mbermatmise juhul, kui haud ei asu ebasobivas kohas k�esoleva paragrahvi l�ike 1 t�henduses, kuid �mbermatmine on muul p�hjusel avalikes huvides. Avalik huvi v�ib kaasneda eelk�ige �hiskondlike rajatiste ehitamise v�i laiendamisega s�jahaua vahetus l�heduses, loodusn�htustest p�hjustatud ohuga s�jahaua s�ilimisele, tervisekaitseliste kaalutlustega ja julgeoleku kaalutlustega, samuti muude asjaolude ilmnemisega, millest tulenevalt on s�jahauas olevate s�ilmete �mbermatmine ning hauamonumendi v�i -t�hise teisaldamine v�ltimatult vajalik. Koos s�ilmete �mbermatmise otsustamisega m��rab Vabariigi Valitsus s�ilmete uue matmispaiga ning lahendab hauamonumendi v�i -t�hise teisaldamise, kohandamise, demonteerimise ja s�ilitamisega ning uue hauamonumendi v�i -t�hise rajamisega seotud k�simused.

(3) S�jahaua kandmine s�jahaudade nimekirja ei ole takistuseks selles s�jahauas olevate s�ilmete �mbermatmisele k�esoleva seaduse alusel.

(4) Kaitseministri v�i Vabariigi Valitsuse otsuse alusel asetleidev s�ilmete �mbermatmine toimub v�imalikult kiiresti ja �mbermatmise kulud kannab Kaitseministeerium v�i Vabariigi Valitsus.

� 9. Identifitseerimine

(1) Kaitseminister v�ib otsustada tundmatute surnute s�ilmete v�ljakaevamise ja identifitseerimise korraldamise juhul, kui on p�hjendatud kahtlus, et matmispaik on s�jahaud, kuid selles asuvate s�ilmete olemasolu kindlakstegemine, nende arvu tuvastamine v�i s�ilmete identifitseerimine ei ole muul viisil v�imalik.

(2) Kui on tuvastatud, et matmispaik on s�jahaud, otsustatakse s�ilmete v�imalik �mbermatmine vastavalt k�esoleva seaduse �-le 8. V�imaluse korral informeerib Kaitseministeerium v�i tema volitatud isik identifitseeritud s�jaohvri sugulasi v�i v�lisriikide vastavaid asutusi. Taotluse korral antakse s�jaohvri s�ilmed �mbermatmiseks sugulastele.

(3) Isikud, kelle valduses on s�ilmete identifitseerimisele kaasaaitavaid dokumente ja esemeid, on kohustatud need andma Kaitseministeeriumi k�sutusse s�jaohvrite tuvastamiseks. Dokumendid ja esemed tagastatakse omanikule.

(4) Kui haua puhul on olnud p�hjendatud kahtlus, et see on s�jahaud, kuid on selgunud, et s�jahauaga siiski tegemist ei ole, otsustatakse s�ilmete �mbermatmine ning hauamonumendi v�i -t�hise teisaldamine, kohandamine ja lammutamine ning m�lestise staatuse �rav�tmine k�esoleva seaduse alusel samas korras nagu s�jahaua puhul. Kui selgub, et arvatavas s�jahauas kellegi s�ilmeid pole, otsustab kaitseminister s�jahaudade komisjoni ettepanekul hauamonumendi v�i -t�hise v�i muu hauarajatise kohandamise m�lestussambaks, selle teisaldamise muuseumi v�i m�nda teise sobivasse kohta v�i osalise v�i t�ieliku demonteerimise. M�lestisega seotud piirangute osas kohaldatakse sellisel juhul k�esoleva seaduse � 13 ning m�lestise staatuse �rav�tmisele kohaldatakse k�esoleva seaduse � 14.

� 10. �mbermatmise korraldamine

(1) K�esoleva seaduse �-s 8 nimetatud s�ilmete �mbermatmise korraldab Kaitseministeerium v�i tema volitatud isik. �mbermatmise n�uded kehtestab kaitseminister m��rusega.

(2) K�esoleva seaduse alusel �mbermatmisele kuuluvad s�ilmed maetakse sobivale kalmistule.

(3) �mbermaetavate s�ilmete senisest asupaigast teisaldatakse hauamonument v�i muu hauat�his, nagu hauaplaat ja rist, s�ilmete uude matmispaika. Kui monument on oma suuruse t�ttu s�ilmete uude matmispaika teisaldamiseks sobimatu, samuti monumendi puhul, mille teisaldamine uude matmispaika pole muul p�hjusel v�imalik, otsustab kaitseminister s�jahaudade komisjoni ettepanekul hauamonumendi kohandamise v�i hauamonumendi p�hiliste elementide paigaldamise uude matmispaika v�i uue hauamonumendi rajamise uude matmispaika ja senises asupaigas oleva hauamonumendi demonteerimise.

(4) �mbermatmisel j�rgitakse v�imaluse korral �mbermaetava religioonile v�i kultuurile vastavaid matusetavasid. �mbermatmise ajal tagatakse s�ilmete v��rikas kohtlemine. S�jahaudade komisjon teeb kaitseministrile ettepaneku haua t�histamiseks, sealhulgas vajaduse korral hauamonumendi v�i m�lestustahvli paigaldamiseks.

(5) Hauamonumendi ja muu hauat�hise endisest asukohast eemaldamiseks ning selle paigaldamiseks s�ilmete uude matmispaika ei ole vaja ehitusluba ega kohaliku omavalitsuse n�usolekut. K�esolevas l�ikes nimetatud luba v�i n�usolek on vajalik seaduses s�testatud juhtudel, kui hauamonument, -t�his v�i muu hauarajatis soovitakse paigaldada mujale kui s�ilmete uude matmispaika.

(6) �mbermatmiseks vajalikest t��dest teavitatakse selle kinnistu omanikku, millel s�ilmed asuvad, v�hemalt seitse p�eva ette. Seda ei ole vaja teha nende s�ilmete �mbermatmisel, mis asuvad riigimaal.

(7) �mbermatmiseks ei ole vaja kohaliku tervisekaitsetalituse luba, kui l�htuvalt s�ilmete vanusest ei kujuta nende �mbermatmine rahvatervise seisukohast ohtu. Esimese ja Teise maailmas�ja ning Eesti Vabaduss�ja ajal surnud isikute s�ilmete �mbermatmiseks ei ole s�ilmete vanuse t�ttu kohaliku tervisekaitsetalituse luba vaja.

(8) �mbermatmist�id teinud isik koostab tehtud t��de aruande.

� 11. Kinnisomandi ulatus ja kinnisasja omaniku �igused ning kohustused

(1) Kinnisasja omanikul ei ole �igust keelata tema kinnistul asuvas s�jahauas olevate s�ilmete �mbermatmist ning sellega koos haua juurde kuulunud hauamonumendi v�i -t�hise teisaldamist.

(2) Kinnisasja omanik, kelle kinnistul on s�jahaud, on kohustatud v�imaldama sellele hauale vaba juurdep��su s�ilmete �mbermatmiseks, hauamonumendi v�i -t�hise teisaldamiseks ning s�ilmete identifitseerimiseks.

(3) Kaitseministeerium tagab, et p�rast k�esoleva paragrahvi l�ikes 1 nimetatud t��de tegemist taastatakse kinnistul kolme kuu jooksul nende t��de eelsele seisundile v�imalikult l�hedane olukord, v�lja arvatud haua juurde kuulunud t�hised ja rajatised. Selle kohustuse t�itmata j�tmisel on kinnistu omanikul �igus n�uda haljastuse v�i kinnistu muul viisil kahjustamisega tekitatud kahju h�vitamist vastavalt riigivastutuse seadusele.

(4) Kui hauamonumendi v�i -t�hise v�i muu hauaga seotud rajatise omanik on kandnud kulutusi hauamonumendi v�i -t�hise v�i muu hauaga seotud rajatise ehitamiseks ja ta kannab kahju seoses hauamonumendi v�i -t�hise v�i muu hauaga seotud rajatise teisaldamise, kohandamise v�i demonteerimisega, h�vitab tekkinud kahju riik riigivastutuse seaduse alusel.

� 12. S�jahaudade komisjon

(1) S�jahaudade komisjoni moodustab, tema t��korra kinnitab ja komisjoni esimehe nimetab kaitseminister. S�jahaudade komisjon on seitsmeliikmeline. S�jahaudade komisjoni kuuluvad siseministri, v�lisministri, justiitsministri, kultuuriministri ja Eesti S�jahaudade Hoolde Liidu nimetatud isikud ja kaks kaitseministri nimetatud isikut.

(2) S�jahaudade komisjon esitab kaitseministrile ettepanekuid ebasobivasse kohta maetud s�ilmete �mbermatmiseks ning hauamonumentide ja -t�histe teisaldamiseks s�ilmete uude matmispaika, samuti k�esoleva seaduse �-s 9 s�testatud identifitseerimiseks ja t�idab muid talle seadusega pandud �lesandeid.

4. peat�kk
M�LESTISEKS TUNNISTATUD HAUAGA SEOTUD ERISUSED

� 13. M�lestisega seotud piirangud

(1) Kui s�jahaud on tunnistatud m�lestiseks v�i see asub muinsuskaitsealal, kohaldatakse s�jahauale m�lestise ja muinsuskaitseala kohta s�testatut k�esolevast seadusest tulenevate erisustega.

(2) Kui k�esoleva seaduse � 8 v�i � 9 l�ike 4 alusel kuuluvad �mbermatmisele s�ilmed, mis on maetud m�lestiseks tunnistatud haudadesse v�i muinsuskaitsealale, ei ole nende m�lestiseks olek v�i muinsuskaitsealal asumine takistuseks s�ilmete �mbermatmisele.

(3) Kui k�esoleva seaduse � 8 v�i � 9 l�ike 4 alusel kuuluvad �mbermatmisele s�ilmed, mis on maetud m�lestiseks tunnistatud haudadesse v�i muinsuskaitsealale, kohaldatakse �mbermatmiseks vajalikele t��dele muinsuskaitseseadusest ja vastava muinsuskaitseala p�him��rusest tulenevaid kitsendusi j�rgmiste erisustega:
1) �mbermatmisega ning hauamonumendi v�i -t�hise teisaldamisega seotud t��de tegemiseks ei ole vaja Muinsuskaitseameti luba;
2) �mbermatmisega ning hauamonumendi v�i -t�hise teisaldamisega seotud t��de tegemisest teavitatakse Muinsuskaitseametit ja kohalikku omavalitsust, mille territooriumil t�id tehakse, seitse p�eva ette;
3) Muinsuskaitseametit ja kohalikku omavalitsust, mille territooriumil t�id tehakse, teavitatakse kirjalikult �mbermatmise ning hauamonumendi v�i -t�hise teisaldamisega seotud t��de l�petamisest seitsme p�eva jooksul t��de l�petamisest arvates.

� 14. M�lestiseks tunnistatud haualt ja matmispaigalt m�lestise staatuse �rav�tmine

(1) K�esoleva seaduse alusel l�petatakse haua ja matmispaiga m�lestiseks olemine, kui selles olnud s�ilmed on k�esoleva seaduse alusel �mber maetud. Haua ja matmispaiga m�lestiseks olemise l�petab kultuuriminister k�skkirjaga.

(2) K�esoleva paragrahvi l�ikes 1 nimetatud k�skkirja aluseks on Muinsuskaitseameti teatis ja �mbermatmist�id teinud isiku aruanne �mbermatmise ning hauamonumendi v�i -t�hise teisaldamisega seotud t��de l�petamise kohta m�lestisel. Muinsuskaitseseaduse � 12 l�ikes 3 s�testatud Muinsuskaitseameti eksperthinnangu ja Muinsuskaitse N�ukogu ettepaneku n�uet ei kohaldata.

(3) Muinsuskaitseamet esitab k�esoleva paragrahvi l�ikes 2 nimetatud teatise kultuuriministrile k�mne p�eva jooksul p�rast seda, kui Muinsuskaitseamet on saanud k�esoleva seaduse � 13 l�ike 3 punktis 3 nimetatud teate �mbermatmise ning hauamonumendi v�i -t�hise teisaldamisega seotud t��de l�petamise kohta. Enne kultuuriministri teavitamist kontrollib Muinsuskaitseamet m�lestise asukohas, kas s�ilmed on v�lja kaevatud ning hauamonument v�i -t�his teisaldatud.

(4) P�rast m�lestiseks olemise l�petamise kohta kultuuriministri k�skkirja saamist, teeb Muinsuskaitseamet kultuurim�lestiste riiklikku registrisse m�rke m�lestiseks olemise l�petamise kohta ja teavitab sellest m�lestise asukohaj�rgset kohalikku omavalitsust, selle kinnisasja omanikku ja valdajat, millel m�lestis asus, ning riiklikku maakatastrit. Kinnisasja omanikule m�lestise kohta v�ljastatud kaitsekohustuse teatis kaotab kehtivuse kultuuriministri k�skkirja andmise p�evast arvates.

5. peat�kk
SEADUSE RAKENDAMINE

� 15. S�jahaudade komisjoni moodustamine

(1) S�jahaudade komisjoni moodustab kaitseminister kolmek�mne p�eva jooksul k�esoleva seaduse j�ustumisest arvates.

(2) S�jahaudade komisjon korraldab seaduse j�ustumise ajaks teadaolevate s�jahaudade asupaiga sobivuse hindamise ja k�esoleva seaduse �-s 9 s�testatud identifitseerimisvajaduse hindamise ning teeb ettepaneku s�ilmete �mbermatmiseks ning hauamonumentide ja -t�histe teisaldamiseks, kohandamiseks, demonteerimiseks v�i uute rajatiste paigaldamiseks �he aasta jooksul k�esoleva seaduse j�ustumisest arvates.

� 16. Teadaolevad s�jahauad

(1) Kinnisasja omanik on kohustatud tema maal asuvast ja k�esoleva seaduse j�ustumise ajal talle teadaolevast s�jahauast informeerima Kaitseministeeriumi kolme kuu jooksul k�esoleva seaduse j�ustumisest arvates. Nimetatud kohustust ei ole kinnisasja omanikul juhul, kui s�jahaud on tunnistatud m�lestiseks.

(2) S�jahauale, milles olevad s�ilmed kuuluvad �mbermatmisele, v�idakse rakendada ajutist kaitset kuni �mbermatmiseni.

� 17. Olemasoleva hauarajatisega seotud h�vitamiskohustus

Kui k�esoleva seaduse j�ustumise ajal olemasoleva hauamonumendi v�i -t�hise v�i muu hauaga seotud rajatise aluse kinnisasja omanik on kandnud kulutusi hauamonumendi v�i -t�hise v�i muu hauaga seotud rajatise ehitamiseks ja ta kannab kahju seoses hauamonumendi v�i -t�hise v�i muu hauaga seotud rajatise teisaldamise, kohandamise v�i demonteerimisega, h�vitab tekkinud kahju riik riigivastutuse seaduse alusel.

� 18. Seaduse j�ustumine

K�esolev seadus j�ustub j�rgmisel p�eval p�rast Riigi Teatajas avaldamist.

Riigikogu esimees Toomas VAREK

Videoklipp hauat�hisest

Mon, 23 Apr 2007 11:38:00 +0300

VIDEOKLIPP HAUAT�HISEST 30.04.2007 (mpg)

T�nism�e s�jahaual loetakse hingepalve ja algavad tuvastamistoimingud

Mon, 30 Apr 2007 20:51:00 +0300

T�na, 28. aprillil enne tuvastusala m��distamist��de algust pidasid T�nism�e s�jahaual hingepalve �igeusu vaimulik Aivar Sarapik ja luteriusu vaimulik Taavi Laanepere. Aivar Sarapik pidas hingepalve �igeusu traditsioonide kohaselt.

T�nism�e s�jahaual toimus oikumeeniline hingepalve, mis sisaldas luteriusu kui ka �igeusu kiriku hingepalvet. Hingepalve olemus on lahkunud hingede eest palvetamine. Tegemist on traditsioonilise kristliku ja �igeusu tavaga, palvetada lahkunud hingede eest.

Toimingut v�ib alati teha olenemata kohast ja ajast, eriti kui ei teata, kes on hukkunud ja kus asuvad nende hauad.

Hingepalve l�biviimisest avaldatakse fotod aadressil www.riik.ee/tuvastus ja www.kmin.ee .
Fotode kasutamisel palume viidata autorina Kaitseministeeriumile.

Hingepalve talituse salvestas Eesti Raadio ja Eesti Televisioon ning salvestatud pilt on k�tte saadav k�ikidele soovijatele.

Kontaktiks on Andres Kuusk, e-posti aadressiga andres.kuusk@etv.ee .

Tuvastamistoimingud viiakse l�bi vastavalt rahvusvahelistele reeglitele, tavadele ja kokkulepetele. Nendeks on: INTERPOL’i poolt v�lja t��tatud katastroofiohvrite tuvastamise juhend (DVI), �ldised kohtumeditsiinilise ja kohtuantropoloogilise praktika reeglid ja meetodid ning soovitused �hishaudade arheoloogiliseks ja kohtuantropoloogiliseks uurimiseks.

S�jahaudadesse maetud isikute identifitseerimist teostavad riiklikud ekspertiisiasutused Eesti Kohtuarstlik Ekspertiisib�roo ning Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskus. Arheoloogide poolt l�biviidavate v�ljakaevamist��de juures viibib kohtuarst, kelle juhendamisel toimub s�ilmete avastamine, v�ljakaevamine ja komplekteerimine. Leitud s�ilmed dokumenteeritakse ja pakendatakse kriminalistide poolt.

Uuringud viiakse l�bi v�imalikult kiirelt ja nende tulemused edastatakse kaitseministeeriumile. Kokkuv�tte uurimistulemustest avaldab kaitseministeerium.